Esmaspäeval lääne meedias avalikustatud USA militaarteated Afganistani sõjast sisaldavad mitutkümmet raportit, mis kajastavad Eesti üksuste tegevust selles riigis.
Afganistani infoleke Eestile varju ei heida
27. juuli 2010, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees leidis saidil Wikileaks (www.wikileaks.org) avalikustatud andmebaasist üle 30 teate, mis räägivad Eesti sõjaväelaste tegevusest Afganistanis, ning vähemalt kaks sõnumit, milles USA saatkond Tallinnas edastab Eesti välisministeeriumi ja valitsuse seisukohti Afganistani sõjas toimuva kohta.
Tegelikult võib Eestit puudutavaid teateid leiduda rohkem, kuid avalikuks tulnud materjali maht on tohutu, nii et seda pole võimalik kiiresti põhjalikult läbi töötada. Andmebaasi avalikustamist on lääne ajakirjanduses kajastatud kui ajaloo suurimat infoleket ja märkimisväärse hulga USA militaar- ja diplomaatiliste saladuste ilmsikstulekut ning isegi kui tõendusmaterjali varjatud sõjakuritegude kohta.
Eesti üksuste tegevust puudutavas osas ei leidnud Postimees avalikuks tulnud USA dokumentidest mingeid viiteid näiteks sellele, et meie sõjaväelased oleksid osalenud sündmustes, kus NATO väed on põhjustanud tsiviilelanike hukku. Enamik Eestiga seotud juhtumeid, mida raportid käsitlevad, puudutab tavapärasemaid sündmusi, nagu patrullis toimunud tulevahetusi või ka lõhkekehade avastamist.
Mõned näited. 12. aprillil 2009 dateeritud USA raporti kohaselt on Eesti üksus Afganistanis Helmandis Lashkar Gah’ piirkonnas patrullides sattunud käsirelvade tule alla ning avanud vastutule.
Tulevahetuse käigus pöördus meie vägede poole kaks kuulihaavadega tsiviilelanikku, kes said esmaabi ja toimetati seejärel Eesti soomukiga Silabi baasi edasist meditsiiniabi saama, teatab raport. «Tsiviilelanikud said vigastada käsirelvadest tulevahetuses mässulistega. Ei ole usutav, et tsiviilelanikke oleks tulistatud meie poolelt,» kinnitatakse dokumendis.
Raporteis kajastub ka eestlaste hukkumine ja haavatasaamine. Näiteks nooremseersant Kristjan Jalaka hukkumist
15. detsembril 2009 Lõuna-Afganistanis käsitleb teade täiesti kiretult: «COY EST teatas, et iseseisva jalgsipatrulli käigus rünnati meie üksust isevalmistatud lõhkekehaga, mille tagajärjeks ühe Eesti sõjaväelase hukkumine. Hukkunu toimetati Wahidi baasi.» Ingliskeelses algtekstis on kasutatud hulgaliselt kolmetähelisi USA militaarlühendeid, mis teeb sõnumi veelgi lakoonilisemaks.
Eesti kaitsevägi on Afganistanis kaotanud seitse meest, neist neli langes 2009. aastal, ühe 2008. ja kaks 2007. aastal.
Puhkusel viibiv kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Postimehele, et Afganistani puudutav laialdane infoleke on kahetsusväärne juhtum.
«Kogu selle materjali avalikustamine on kindlasti julgeolekurisk meie inimestele. Sellest on sügavalt kahju,» sõnas Aaviksoo. «Kindlasti tuleb uurida, mil määral on tundliku materjali kaitsmist võimalik parandada.»
Vastates küsimusele lekkinud materjali sisu kohta, mis muu hulgas käsitleb ka Eesti üksuste tegevust, ütles Aaviksoo: «Mulle teadaolevalt pole seal midagi, mida võiks nimetada seaduserikkumiseks, ja minu kõrvu pole kostnud midagi, millele peaks kuidagi reageerima.»
Eesti kaitseväe peastaabi pressiesindaja vanemleitnant Ingrid Mühling ütles, et praegu on vara kommenteerida lekkinud materjalide sisu. «Kaitsevägi analüüsib materjali ja teeb vajalikud järeldused,» märkis ta. «Kindlasti on Talibani jaoks igasugune info lekkimine ja spekulatsioonid lekitatu üle kasutatavad ISAFi-vastasteks infooperatsioonideks, samuti võib ettekannete lekkimine ohustada operatsioonide julgeolekut.»
Andmebaasis leidub ka kaks 2007. aastast pärit raportit, mis kajastavad Eesti välispoliitikat. USA Tallinna saatkonnale omistatud dokumendis 27. märtsist 2007 on kirjeldatud saatkonna esindaja kõnelust Eesti välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna julgeolekupoliitika büroo direktori Arti Hilpusega (praegu Eesti suursaadik Norras – toim). Jutt käib Itaalia valitsuse tegevusest ajakirjanik Daniele Mastrogiacomo vabastamisel, kelle Taliban 2007. aasta kevadel pantvangi võttis.
«Hilpus ütles, et Eesti valitsus oli sügavalt pettunud Itaalia poolt terroristidele tehtud järeleandmise pärast. Kuna Eesti sõdurid teenivad Afganistanis, siis on Eesti valitsus mures, et Itaalia valitsuse tegevus võib seada meie sõdureid suuremasse ohtu,» seisab dokumendis.
Peale selle on mainitud, et Eesti valitsus otsustas hiljem avalikult mitte Itaaliat kritiseerida, kuna paljud muud riigid on samasisulist kriitikat juba esitanud.
Mastrogiacomo vahetati välja viie Talibani võitleja vastu, temaga koos pantvangistatud afgaanid Taliban aga tappis.
Teine 2007. aasta raport kajastab USA taotlust, et Eesti saadaks Afganistani koolitajaid, millele Eesti välisministeerium vastas, et selleks puuduvad praegu ressursid, ent tulevikus on kavas Eesti kohalolekut Afganistanis suurendada.