USA maineka mõttekoja Wilsoni keskuse analüütik Matthew Rojansky rääkis intervjuus Postimehele, et kuigi kaks protsenti SKTst riigikaitsele kulutades ei saa Eesti garantiid võõrriigi rünnaku vastu, annab see liitlastele NATOs signaali, et meid on mõtet aidata.
Kui Obama Eestis käis, siis mainis ta NATO artikkel 5 kehtivust. Kuidas teie seda avaldust kommenteerite?
Mina USA presidendi sõnades ei kahtleks, presidendil on võime juhtida riiklikku julgeolekupoliitikat. Nii et kui ta ütleb, et Tallinn, Riia ja Vilnius on samad, mis Pariis, London ja Berliin, siis ma usun, et tal on tõsi taga. Kuid ma pean meie Balti sõpradele alati meenutama, et meie ühises kaitseprogrammis on oluline just see, et see on ühine. Nii et kahe protsendi – ja mind üllatab, et see on kaks, sest algselt oli see kolm, kuid paistab, et see on unustatud – nõue pole mitte sellepärast, et meie usume, et kahe-kolme protsendiga SKTst suudate end kaitsta. Muidugi ei suuda! Isegi saja protsendi panustamisega ei suudaks te end kaitsta. Teil on vaja abi. Kuid kui te ei tee seda, ei saa me abistada. Nagu pankade päästmise puhul – maksumaksjatele ei saa öelda, et nad peaksid panga päästma, kui see pank on raha raisanud ja halbasid laenusid andnud. Siin on sama asi – te peate oma osa eest ise vastutama, et meie saaks oma osa eest vastutada.
Ma ei ole küll kindral ega kaitseplaneerija, kuid tavamõistus ütleb, et sõja korral olekski Baltimaad eesliiniks ja see tähendab, et Baltimaad kannataks tohutult. Täiuslikku kaitsestrateegiat pole olemas ja seetõttu pole minu meelest Balti valitsustel mõistlik mõelda esmajoones kaitsele ja alles seejärel ennetamisele. Tunduks palju loogilisem minimeerida konflikti puhkemise võimalus. Just Eestis ja Lätis on väga suur kohustus kindlustada olukord, et Vene vähemuse olukord ei paistaks välja selline nagu Krimmis või Kagu-Ukrainas. Teisisõnu – vene vähemus peab olema niivõrd hästi integreeritud, nii rahulolev, nii hästi haritud ja informeeritud, et neid oleks peaaegu võimatu manipuleerida. See peab olema eesmärgiks. Ja kui sellesse vastutustundetult suhtuda, on väga raske ameeriklasi veenda, et meie peaks teid teie oma vigade käest päästma. Kõlab julmalt, aga nii see on.
Eestlased panustavad kahe protsendiga SKTst, aga lätlased 0,9 ja leedukad 0,8, kas siis võib öelda, et nad ohustavad sellega ka Eesti julgeolekut?
See on tõsi, absoluutselt. Iga liit on nii tugev kui selle nõrgim lüli ja kindlasti ei täida mõned riigid oma lubadusi. Teisalt on teil sama probleem, mis finantskriisis. Teistele ei saa lihtsalt selga pöörata.