Juhiluba saab postiga koju tellida

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maanteeameti iseteeninduskeskkonda on lisandunud võimalus uuendada juhiluba, mille saab koju tellida lihtkirjaga.

Tänavu jaanuaris avas maanteeamet keskkonna eteenindus.mnt.ee, kus saab praegu kontrollida sõiduki tausta enne ostu sooritamist, vormistada sõiduki omanikuvahetus, tellida uue registreerimistunnistuse postiga, muuta sõiduki kasutajate andmeid, kustutada sõiduk ajutiselt registrist ning muuta ja anda volitusi.

Sellest nädalast on aga töövalmis ka maanteeameti suurprojektina valminud juhiloa postiga koju tellimise teenus. Ameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna selgitas, et kui inimesel on vaja juhiluba vahetada ning tal on kehtiv tervisetõend, tuleb esmalt keskkonnast valida põhjus, miks luba vahetatakse ning seejärel sobiv pilt. Võimalik on kasutada maanteeameti baasis olevat fotot või politsei- ja piirivalveameti baasis olevat isikut tõendava dokumendi pilti.

Seejärel saab uue loa tellida sobivasse liiklusregistribüroosse, kuhu sellele tuleb ise järele minna, või postiga koju, kontorisse või mujale Eesti piires. Postiga tellimisel saadetakse juhiluba soovitud aadressile lihtkirjaga. Viimase sammuna tuleb tasuda riigilõiv, mis on e-teeninduses 20 eurot ehk soodsam kui büroos.  

Kui inimesel tervisetõend ei kehti, siis tuleb pöörduda perearsti poole. «Siinkohal soovitame perearstilt küsida e-tervisetõendit, kuna e-tervisetõend saadetakse perearstide arvutist otse e-tervisesse ja sealt meie infosüsteemile ehk inimesel pole vaja paberkandjal e-tervisetõendit enam liiklusregistribüroosse tuua ning ta saab toimingu teha e-teeninduses,» rääkis Lugna.

Kui juhiluba on esmane, piiratud või selle kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui viis aastat, tuleb vahetus teha siiski liiklusregistribüroos.

Teise teenusena lisandus e-keskkonda numbrimärgi duplikaadi tellimine. Seda saab teha sõiduki omanik või kasutaja kui volitatud isik. Numbrimärgi tellimisel tuleb kõigepealt ära märkida, miks uut numbrit tellitakse – kas numbrimärk on kasutuskõlbmatu, kaotatud või varastatud või puudub näiteks Euroopa Liidu tunnusmärk. Tavatellimuse korral saabub numbrimärk kuni seitsme tööpäeva jooksul valitud liiklusregistribüroosse. Kiirtellimuse puhul valmib märk ühe tööpäevaga, ent seda saab kätte ainult Tallinna liiklusregistribüroost.

 «Järgmise aasta alguses hakkame numbrimärke ka postiga pakiautomaatidesse saatma,» lubas Lugna.

Ülalkirjeldatud e-keskkonna arendused kestsid ligi pool aastat ning läksid maanteeametile maksma 91 000 eurot. Töö teostas Iglu OÜ ja Affecto Estonia OÜ.

Lugna kinnitusel on maanteeametil plaanis veel mitmed populaarsemad teenused e-keskkonda viia. Näiteks saab tulevikus posti teel tellida ka esmast juhiluba või juhendaja tunnistust. Ka teooria- ja sõidueksamitele registreerimine on tulevikus internetipõhine, samuti sõiduki esmaregistreerimise dokumentide esitamine ja näiteks väikelaevade omanikuvahetus.

«Ühtlasi on plaanis välja arendada nutitelefonilt e-teeninduse kasutamise mugav lahendus e-teeninduses enim kasutatavatele toimingutele,» kinnitas peadirektori asetäitja.

Praegu on maanteeameti e-keskkonnas kõige populaarsemad tegevused sõiduki tausta kontrollimine, ajutine kustutamine ning registreerimistunnistuse postiga koju tellimine. Näiteks on sõiduki tausta kontrollitud 299 007 korda. Kokku on keskkonnal 283 448 registreeritud kasutajat.

«Kõige raskemini on vastu võetud sõiduki omanikuvahetus, mis moodustab hetkel kõikidest sõidukiomanikevahetustest ainult 5,6 protsenti,» nentis Lugna. Tema sõnul on siinkohal probleemiks ID-kaardi või Mobiil-ID ning PIN-koodide puudumine. Samuti soovitakse omanikuvahetust teha ühepoolselt ehk müüja on volitanud ostja sõidukit ümber registreerima, kuid e-teeninduses peavad protsessis osalema mõlemad osapooled.

Täna on maanteeametil 18 liiklusregistribürood üle Eesti ning need kõik jäävad Lugna kinnitusel ka alles. «Suur osa toimingutest jääb ikkagi büroodesse, sest e-teeninduse esialgseks osakaaluks prognoosime 30 protsenti kogu toimingutest,» rääkis Lugna. Näiteks jääb büroo kohaks, kus sooritatakse liikluseksameid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles