Riigikogu ei võtnud täna vastu opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) algatatud otsust, millega oleks valitsusele tehtud ettepanek viia sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale ning ehitada õppeasutusele 2020. aastani kestva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul ka uus õppehoone.
Otsuse poolt hääletas 29 IRLi, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut ning selle vastu oli üks riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Tiina Lokk-Tramberg. Suurem osa riigikogu liikmeid hääletusel ei osalenud. Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu vähemalt 51 saadiku toetust.
Eelmisel nädalal otsustas parlamendi kultuurikomisjon eelnõu üllatuslikult toetada, kui selle poolt hääletas viis ja vastu kolm riigikogu saadikut. Komisjoni reformierakondlasest esimees Lauri Luik ütles toona Postimehele, et vastu hääletasid eelnõule üksnes Reformierakonna liikmed, kelle hinnangul oleks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine riigile liiga kallis.
Täna riigikogus ütles Luik, et IRLi eelnõus pakutud idee struktureerida ümber kogu sisekaitseakadeemia ja ehitada nelja toimiva õppehoone asemele uus maksaks riigile 60–80 miljonit eurot. «Lisaks tähendab see suure osa tänase personali, sealhulgas kompetentsete õppejõudude uuendamist ning täiendavalt tuleks tegelda väljakutsetega, mis puudutavad õppureid,» lausus ta.
Alternatiiviks praktikabaas
Luige sõnul leiab Reformierakond, et riigi kohaloleku suurendamiseks võiks Ida-Virumaale rajada õppeasutuse praktikabaasi, kus oleks pidevalt kohal sada kadetti. «Praktikabaasi rajamine aitaks täita ka eelnõuga seatud eesmärgid. Lisaks on praktikabaasi rajamise idee kindlasti kiiremini teostatav, võimaldades säilitada täna hästi toimiva sisekaitseakadeemia töö neljas juba toimivas õppehoones,» märkis ta.
Kui peaministri erakond, kuhu kuuluvad ka rahandusminister ja siseminister, on akadeemia Ida-Virumaale viimise vastu, siis seda sinna ka ei viida.
Sotsiaaldemokraat Jaak Allik kinnitas läbirääkimistel, et erakond peab sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale nii regionaalpoliitilistest kui julgeolekupoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks. Samas ei annaks valitsuse poole pöördumine tema sõnul praeguses olukorras tulemust.
«Kui peaministri erakond, kuhu kuuluvad ka rahandusminister ja siseminister, on akadeemia Ida-Virumaale viimise vastu, siis seda sinna ka ei viida. Sisuliselt tuleb aga lõpuks ikkagi langetada vastutustundeline poliitiline otsus ning lahenduse sellele olukorrale, kus kolm erakonda, nagu me täna nägime, toetavad kõnealust ideed ja üks on vastu, peavad andma lähenevad riigikogu valimised,» lausus ta.
Alternatiivina pakutud praktikabaasi loomine Narva ei omaks Alliku sõnul küll võrreldavat efekti, kuid oleks esimene samm õigel teel. «Ootame selle plaani konkretiseerimist, õigusaktides sõnatamist ning vastavat kokkulepet siseministeeriumi ja haridusministeeriumi vahel,» lisas ta.
IRLi kuuluv Siim Kiisler ütles täna riigikogus eelnõu vajadust põhjendades, et sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks ühtaegu nii regionaal- kui julgeolekupoliitiliselt põhjendatud samm. «Julgeolekupoliitiliste aspektide olulisuse kasvu viimasel ajal tajume me ilmselt kõik, ka Ukraina sündmuste valguses. Ida-Virumaa puhul võib Venemaa kaasmaalaste poliitika jätkumisega seotud julgeolekuriskide kõrval esile tuua ka mitmeid muid tegureid, mille tõttu vajab see Eesti maakond riigi poolt senisest suuremat tähelepanu,» lausus ta.
Kiisler tõi esile, et Harjumaa kõrval on Ida-Virumaa suurima kuritegude arvuga maakond Eestis, kus keskmine sissetulek ühe elaniku kohta on Eesti keskmisest veerandi võrra madalam ja kus elab ligi viiendik kõigist Eesti töötutest. Valdava osa Ida-Virumaa elanikkonnast moodustavad tema sõnul Venemaa ja muude riikide kodanikud ning määratlemata kodakondsusega inimesed, eestlaste osakaal on maakonnas vaid umbes 20 protsenti. «Muust rahvusest elanikkonna usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu on seniajani madalam kui eestlaste puhul,» lisas ta.
Kiisleri sõnul mõistavad eelnõu algatajad, et ühe riigiasutuse viimine teise maakonda tooks töötajate ja nende pereliikmete elukorralduses kaasa ebamugavusi. Seetõttu on tema sõnul inimlikult mõistetav, et muutuste kartuse tõttu on mitmed sisekaitseakadeemia töötajad ja lektorid väljendanud kolimisele vastuseisu. «Kuid kui me ei suuda seda otsust langetada sisekaitseakadeemia suhtes, siis millist riigiasutust me üldse Ida-Virumaale viia suudaksime? Kas kellelgi on mingi parem lahendus? Me ei ole seda kahjuks näinud,» ütles ta.
Parandaks Ida-Virumaa olukorda
Tema sõnul väidetakse, et õppeasutuse kolimiseks pole raha, kuid ometi plaanitakse Euroopa Liidu tõukefondi raha kasutada just nimelt sisekaitseakadeemia Tallinnas paiknevate hoonete kordategemiseks. «Nii et kui Tallinnasse ehitada, siis on raha olemas,» viitas ta.
Kiisleri sõnul on praegu valiku koht, kas investeerida Tallinna ja selle tulemusel tuua ka Pärnumaalt Paikuselt töökohad pikas perspektiivis pealinna või suunata need vahendid raskemas seisus olevasse Eesti maakonda, et parandada sealset olukorda.
«Öeldakse ka, et Ida-Virus automaatselt hariduse kvaliteet langeb. Mul on väga raske mõista, millest lähtub eeldus, et näiteks 164 kilomeetri kaugusel Tallinnast on võimatu anda sama head haridust kui näiteks 137 kilomeetri kaugusel Paikusel. Mis selle 27 kilomeetriga siis nii kõvasti muutub, et haridustase hakkab drastiliselt langema? See ei ole loogiline,» lausus Kiisler ja lisas, et tegu on ettekäänete, mitte reaalsete põhjustega.
Kiisler nentis riigikogus, et ühe riigiasutuse viimine Ida-Virumaale ei lahendaks kõiki selle piirkonna arengu- ja turvalisusprobleeme. Samas oleks sisekaitseakadeemia üleviimisel tema sõnul arvestatav positiivne mõju maakonna ja seega kogu riigi turvalisusele.
«See aitaks luua Ida-Virumaale uusi töökohti ja tegu oleks selgelt nähtava ja tegelikku mõju omava sammuga, mis pikemas perspektiivis aitaks positiivses suunas mõjutada ka sealse elanikkonna suhtumist Eesti riigi institutsioonidesse. Maakonna kohalike omavalitsuste esindajad on selle plaani väga soojalt vastu võtnud ja loodavad selle elluviimist,» ütles Kiisler.
Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimist lubas oma tegevusprogrammis kaaluda nii eelmine, Reformierakonna ja IRLi kui ka praegune, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus.