Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kinnitas täna raporti, mis toob välja, et formaalsete näitajate poolest on eesmärk vene koolide gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele üleminek tihti küll saavutatud, kuid sisuliselt on tugevaid vajakajäämisi.
Kõik koolid on lõpetanud ülemineku eestikeelsele gümnaasiumiõppele, küll aga tuvastas töörühm mitmeid vajakajäämisi, märkis Kiviõli Vene Kooli direktor Arne Piirimägi, kes kuulus raporti välja töötanud töögruppi.
Ta täpsustas, et vajakajäämised olid eesti keele omandamise ja õpetamise osas, mille parandamiseks tehti ka mitmeid ettepanekuid, vahendas haridus- ja teadusministeerium.
Muu hulgas on ettepanekutes toodud välja, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu spetsiaalselt venekeelsetele koolidele mõeldud kvaliteetse õppematerjali olemasolule.
Töörühm tegi ka ettepaneku, et koolidevaheline õpetajate vahetus peab olema aktiivsem ning heade praktikate jagamist vähem edukatele koolidele tuleb riigi poolt rohkem toetada.
Sel aastal lõpetasid gümnaasiumi esimesed noored, kes on kolme aastaga läbinud 60 protsenti õppemahust eesti keeles. Vastavalt valitsuse kokkuleppele analüüsis ministri poolt kokku kutsutud töörühm, kuidas gümnaasiumiastmes läbiviidud reform on mõjutanud õpitulemusi ja üldist õhkkonda koolis.
Töörühm külastas mai ja juuni jooksul 13 gümnaasiumi üle Eesti. Töörühma eesmärk oli analüüsida eestikeelsele aineõppele ülemineku tulemusi ja õpetajakoolituse tulemuslikkust ning välja töötada meetodid ja teha ettepanekud, kuidas jätkata gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele õppele.
Töörühma uuringu tulemusi ja edasisi samme tutvustab haridus- ja teadusminister valitsusele lähiajal.