Ukraina sündmused olid vaid sissejuhatavaks peatükiks sündmusele, mida tuleks nimetada sõjaks, maailmasõjaks või Neljandaks maailmasõjaks, sõnas täna Tallinnas Avatud Ühiskonna Foorumil poliitikaanalüütik ja Vene presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov.
«Ukraina-Vene sõda on vaid Neljanda maailmasõja sissejuhatus. Moskvast on kuulda olnud, et sõda peetakse anglosaksi tsivilisatsiooni vastu ning Ukraina jäi lihtsalt teele ette,» sõnas Illarionov. Kremli-meelne poliitanalüütik Sergei Markov teatas juba maikuus väljaandes Moscow Times avaldatud artiklis, et Putini uue sõja eesmärk on lääneliit lüüa kaheks osaks: anglosaksi maailmaks, mis tuleks hävitada ja sõbralikuks Mandri-Euroopaks.
Neljas maailmasõda on Kremli propagandamasina väljamõeldis ning see märgibki sõda, mida Venemaa peab ülejäänud maailma vastu. Vene propagandasõja veteran Sergei Kurginjan on väitnud, et uus sõda poleks Kolmas maailmasõda, sest tema hinnangul oli Kolmas maailmasõda 1990. aastatel lõppenud külm sõda.
Illiarionovi sõnul tuleb tähelepanu pöörata ka praegusele infosõjale. «Infosõda toimub praegu sellisel määral, seda saab võrrelda ainult Nõukogude Liidu 1930. aastate rahvavaenlaste ja 1940. aastate mõrvar-arstide kampaaniaga,» ütles ta. Analüütiku hinnangul jõuab see vahepeal hüsteeria tasemele. «Kuid see on väga efektiivne meetod, millega vältida inforünnakute ohvriks jäänud inimestel ratsionaalse mõtlemise tekkimist. Näiteks aitab sõnade «nats» ja «fašist» kasutamine,» ütles ta.
Analüütiku sõnul on nüüd lisandunud veel massiline info võltsimine. «Selle määr on enneolematu, infot ainult ei väänata, vaid massiskaalal luuakse uut n-ö reaalsust. Oleme näinud Vene-Ukraina peatükis, et alguses toodetakse 20 valet, siis 40 valet, siis juba 60. Tšetšeeniast, Dagestanist, Ukrainast, Süüriast võetakse mitme aasta taguseid kaadreid ja videosid ja presenteeritakse neid tänapäevastena,» ütles ta.
«Vene meediakanalid pole infokanalid, vaid infoväed, kes ründavad esimesena Venemaa elanikke,» ütles Illarionov. Tema sõnul tuleb mõista, et vastasleeriks pole mitte ajakirjanikud, vaid info-Spetznaz. Illarionovi sõnul on osa venelastest loobunud Vene meedia jälgimisest. «See on nagu katk või koolera – väldid igasugust kokkupuudet, sest see on väga nakkav,» tõi ta paralleeli.
«Infosõja eesmärgiks pole territooriumite, vaid inimeste vallutamine. Püütakse allutada nende aju, teadvust ja väärtustesüsteeme,» ütles Illarionov. «Sõltumata sellest, kus nad elavad,» lisas ta. Tema sõnul tuleb aru saada, et infosõja puhul pole tegu nalja või mängu, vaid ikkagi sõjaga. «Kahjuks osalevad selles ka need, kes ei taha. Te olete nüüd sõjaväes,» ütles Illarionov.
Analüütiku sõnul on inimesed psühholoogiliselt vastupanuvõimelt väga erinevad – mõned suudavad infosõjale vastata, teised mitte. «Venemaa näitel võib öelda, et umbes 15 protsenti suudab vastu astuda. Mida aga teha ülejäänud 85 protsendi heaks?» küsis ta.