Astun hotellist välja pärast kella nelja hommikul. Tänavad paistavad tühjad ja pidutsemist ei kosta kuskilt - juba on üsna selge, et «ei»-poolel on iseseisvuse toetajate ees märkimisväärne edu. Suurima valijate hulgaga Glasgow' tulemusi veel pole.
PM Šotimaal: varahommikuses Edinburgh'is nägi pisaraid ja tühjust
19. september 2014, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigun suunas, kus asub pubi, mis pidi olema lahti viieni. Teel jalutavad mulle vastu üksikud inimesed, näen üht väga sünget meest, kellel on kaenla all rulli keeratud Šotimaa lipp ja veel mõnda liputa, ent sama morni.
Ühendkuningriigi säilimise üle rõõmustajate hõiskeid ei kosta kuskilt. Ka praegu paistab paika pidavalt väide, et «Ei» tänavatel ei sibli, neil pole selleks vajadust.
Pubi juurde jõudes selgub, et see on siiski kinni, oli lahti ikkagi vaid neljani ja ilmselt polnud pidutsejatel pärast seda enam tujugi, lootus, et võidab iseseisvus, kahanes iga tulemusega.
Piki lossini viivat Royal Mile'i kõndides kuulen korraks üht rõõmuhõiset ja uurin, mida see tähendab. Selgus, et Glasgow teatas tulemused ja toetas iseseisvust, aga sellest ei piisa enam.
Tagasi hotelli jõudes näen, et ametlikel teatamisüritustel kuuleb siiski ka ühtsuse toetajate hõiskamist.
Südaööl, mil proovisin leida endale kohta mõnes pubis, kus rahva seas tulemusi oodata, olid kõik kauem lahti olevad pubid puupüsti täis ja inimesi saadeti ustelt tagasi. Royal Mile'i mööda marssisid uhkelt Šotimaa lippe lehvitavad inimesed, peamiselt noored. Nägin vaid kahte pisut arglikku punaste «ei» särkidega seltskonda ja tundus, nagu oleks ka Edinburgh eelkõige iseseisvust toetav linn. Isegi majade akendel torkasid rohkem silma sinised iseseisvust pooldavad plakatid.