ÜRO teadlaste värske rahvastikuprognoos on valminud uue, eksperimentaalse meetodi abil, tõi esile Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi vanemteadur Mare Ainsaar.
Ainsaar: ÜRO rahvastikuprognoos on eksperimentaalne
19. september 2014, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda prognoosi on ÜRO teinud mõnevõrra teismoodi kui eelmisi ja meetodit peetakse pigem eksperimentaalseks ka teiste seniste prognoosijate seas. Nimelt on tuleviku ennustamiseks kasutatud peamiselt tehnilisi ja statistilisi meetodeid ja jäetud kõrvale ekspertteadmine tuleviku suundumuste kohta, mis enamasti on samuti oluline prognoosi sisend,» tõi Ainsaar esile.
Uus prognoos hindab maailma rahvaarvu aastaks 2100 mõnevõrra kõrgemaks (13 miljardit) kui varasemad prognoosid.
Ainsaar osutas tähelepanu, et tulemused kuni aastani 2050 ei ole eelmiste prognoosidega võrreldes väga erinevad. «Edasi kuni aastani 2100 näeme väga suuri erinevusi võimalike prognoosivariantide vahel.»
«Sadat aastat ette ennustada on igal juhul keeruline ning prognoose kaugemale kui 25 aastat ei peeta juba teoreetiliselt väga usaldusväärseteks. Samas on hea, kui võimalikud suundumused on siiski teada - seda rõhutavad ka uue prognoosi autorid, et siis teavad maailma poliitika kujundajad arvestada võimalike suundumustega,» märkis rahvastikuteadlane.
Maailma rahvaarvu jätkuva kasvu küsimus on peamiselt Aafrikas ja Aasias. «Viimase aja kõik prognoosid näevad kaugemas tulevikus arenenud ühiskondade rahvaarvu stabiilsena või suhteliselt väikese kasvuga. Aasiat nähakse enamasti kahanemas juba 40 aasta pärast ja Aafrika kui mandri osas lähevad arvamused lahku. Seega ilmselt kunagi kogu maailma rahvaarvu kasv peatub ja arv stabiliseerub, aga küsimus on, millal. ÜRO viimane prognoos ütleb, et Aasia pigem hakkab kokku tõmbuma 2050, aga Aafrika jätkab veel 50 aastat kasvamist.»
«Prognoosi autorid juhivad väga selgelt tähelepanu kahele asjaolule: Maa rahvaarv, mis vahepeal on suurte teemade seas jäänud tahaplaanile, vajab jälle täit tähelepanu, teiseks ilmselt Aafrikale. Aafrika on enamiku prognooside korral kõige suuremaks küsimärgiks, samas on väga tõenäoline, et lähikümnendite jooksul rahvaarv seal kahekordistub ning kui rahvaarvu liiga kiire kasvuga midagi ette ei võeta, võib järgneda veel kiirem kasv kaugemas tulevikus,» selgitas Ainsaar.
Eesti kontekstis rääkides märkis Ainsaar, et enda pärast tasub alati mõõdukalt ning targalt muretseda. «Aga igal juhul muutume me kaugemas tulevikus rahvusvahelisemaks ning mitmekesisemaks. Noored inimesed ikka liiguvad ja tulevikus on Aasja ja Aafrika juurtega noori kordades enam,» prognoosis ta.