Eesti-Vene piirijoont hakkab puhastama RMK

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene piir
Eesti-Vene piir Foto: Margus Ansu / Postimees

Peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ning keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus leppisid kokku, et Eesti-Vene piirijoone väljaehitamiseks on kõige olulisem alustada kontrolljoone puhastamisest, mida teostab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

«Eesti piiri olukord looduses vajab parandamist, meie kontrolljoon on vaja võsast ja puudest puhastada,» ütles peaminister Taavi Rõivas. «Leppisime täna keskkonnaministri ja siseministriga kokku, et koostöös RMKga alustatakse Eesti–Vene piirijoone puhastamise, laiendamise ning piiri märgistamisega,» rääkis Rõivas, kelle sõnul on Eesti piiri turvalisuse suurendamine ja riigi julgeoleku tagamine valitsuse prioriteet.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on RMK kasutamine riigipiiri korrastamisel kõige efektiivsem võimalus, sest RMK-l on olemas kõik vajalikud kogemused ja vahendid. «Valitsus on otsinud kõige kiiremat ja mõistlikumat viisi Eesti riigipiiri võsast puhtaks saamiseks. Metsatöödele spetsialiseerunud RMK-l on olemas nii valmisolek kui tahe appi minna ja see töö ära teha,» kommenteeris ta.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on piirijoone puhastamiseks ning läbitavuse ja piirivalvurite varustuse parandamiseks eraldatud tänavu kevadsuvel juba 200 000 eurot. Lisaks on piiri tugevdamiseks täiendavalt suunatud kaks miljonit eurot. Selle summa eest on tema sõnul kas soetamisel või juba soetatud täiendavaid tehnilise valve seadmeid, piirivalvurite öövaatlusseadmeid, isikukaitsevarustust ja relvi.

Pevkur nentis, et piiri ei saa päris lõpuni välja ehitada enne, kui on jõustunud piirileping Venemaaga. Küll saab tema sõnul piirijoone ära puhastada, et sinna oleks võimalik välja panna veel valveseadmeid ja patrullid saaksid seal paremini liikuda, ning alustada seejärel ka piiri korralikku märgistamist. «Selleks, et piiri jälgimine oleks lihtsam ning valvekaamerate tööraadius laiem, on aga kahtlemata vaja piirijoon puhtaks saada,» ütles Pevkur.

Lisaks otsustas valitsus tema sõnul üleeile, et järgmisel aastal hakatakse välja ehitama Piusa kordonit, milleks kulub rohkem kui 5,5 miljonit eurot. Samuti toimuvad juba praegu tööd Narva piiripunktis, mille renoveerimine maksab umbes üheksa miljonit.

Rõivas ja Pevkur külastavad eeloleval teisipäeval ka koos politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheriga Eesti kagupiiri. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles