Priisalu: pärast 2007. aastat ei häbene poliitikud enam küberrünnetest rääkida

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu rääkis New Yorgis eile toimunud konverentsil Ukraina sündmuste mõjust Eesti julgeolekukeskkonnale, küberkonfliktide võimalikest arengustsenaariumidest ning viisidest, kuidas küberohte ennetada ja ründeid paremini tõrjuda, ning ütles, et Eestit 2007. aastal tabanud küberründed tõid teema rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.

Konverentsil esinejad analüüsisid küberkonflikti tahke nagu erasektori vastutus, kriminaalmenetlus, andmekaitse ja küberheidutus, teatas ameti pressiesindaja. Priisalu keskendus küberjulgeoleku strateegiaid ja rahvusvahelist õigust käsitlevas paneelis Eesti kogemustele 2007. aasta küberrünnete tõrjumisel ning riigi küberjulgeoleku tugevdamise viisidele.

Tema hinnangul on 2007. aasta küberrünnakud Eestis muutunud rahvusvaheliseks meemiks, mida riigid, ettevõtted ja ajakirjandus kasutavad näitena, põhjendades näiteks infotehnoloogia eelarve suurendamist või kübersõja ohtu. «Pärast 2007. aastat ei häbene poliitikud enam küberrünnetest rääkida,» ütles Priisalu.

New Yorgi Ülikooli õiguse instituudi ja Ameerika Advokaatide Assotsiatsiooni konverentsi «Lawyer Jurga 2014» teema oli küberjulgeoleku aspektide ja seoste kaardistamine ning võimalused, kuidas küberjulgeoleku aspekte juristidele selgitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles