Lastekaitseseaduse arutelult: laste perest eraldamise regulatsioon peab olema täpsem

Illustratsioon: Illustratsioon: Jaanus Koov

Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel avalikul istungil toimunud lastekaitseseaduse arutelul tõid osapooled esile, et eelnõus võiks olla täpsemini reguleeritud, milliste toimingutega lapsi peredest eemaldatakse lühikeseks ajaks või alaliselt.

Maris Kuusik ühendusest Emade ja Laste Kaitseks rõhutas, et seaduse tegemisel ei võetaks kergekäeliselt üle heaoluriikide reegleid ilma meie olusid arvestamata. Näiteks tõi välja, et on vastu soovile panna seadusesse kirja, millisest vanusest alates tohib last üksinda koju jätta. Näiteks on Belgias kirjas, et alla 12-aastast last ei või järelevalveta jätta. «Kuhu paneb Eesti üksikvanem lapse, kui puudub tugivõrgustik?» küsis ta muuhulgas.

Samuti tõi ta näite, et Rootsis, Soomes, Norras eraldavad lastekaitsetöötajad peredest tuhandeid lapsi aastas. «Sel eeskujul võiks Eesti peredest eraldada iga 11. lapse, kelle pered on sügavas vaesuses,» kritiseeris ta.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni esindaja pakkus välja, et senisest täpsemalt võiks eristada lapse perekonnast eraldamise lühiajaliselt või alatiseks ning nendeks toiminguteks peaksid olema erinevad nõuded.

Andres Aru õiguskantsleri büroost oli sama meelt. «Lapse perest eemaldamine on tugev põhiõiguse riive, see tuleks väga põhjalikult läbi mõelda. Perest eemaldamisel võiks eristada ajutist ja täielikku vanematelt õiguste ära võtmist. Need on eri asjad: üks on ohu tõrje, teist kasutatakse siis, kui on näha, et lapsevanem ei saa hakkama.»

Aru sõnul on neil meetmetel ka erinevad vaidlustamise võimalused. Praegu saab riigikohtus vaidlustada vanemaõiguste äravõtmist, aga õiguskantsleri büroo hinnangul peab lapsevanemal olema ka võimalus vaidlustada ajutist lapse perest eemaldamist, mille puhul viie tööpäeva jooksul otsustatakse, kas hakatakse vanema õigusi kohtus ära võtma või mitte.

Signe Riisalo sotsiaalministeeriumist selgitas, et plaani järgi ongi ajutine eemaldamine erakorraline meede, haldusotsus, mida saab vaidlustada. Viie tööpäeva jooksul on sotsiaaltöötajal kaaluda, kas perest eemaldamine pikemas perspektiivis on vajalik või mitte. Ja kui on, siis minna kohtusse.

Ennetus konkreetsemaks

«On probleeme, mida uus seaduseelnõu ära ei lahenda,» ütles Aru ja tõi esile, et ennetuse paragrahv oleks võinud olla palju detailsem. «Kirja pandud põhimõtted on õiged, aga meie hinnangul oleks mõistlik sisse tuua konkreetseid tegevusi,» ütles ta. Näiteks tõi ta võimaluse, kui perre, kellelt on lapse hooldusõigus ära võetud ja kust laps juba eraldatud, sünnib uus laps: «See võiks olla märk ja see pere võiks automaatselt minna lastekaitsetöötajate tähelepanu alla.»

Teiseks soovitas ta seadustada koolieelsete laste kohustuslikku tervisekontrolli. «Kui korrektselt kontrollis käiakse, näeb arst ära, et pole probleeme. Kui aga laps ei jõua kabinetti, annab perearst märku lastekaitsetöötajale,» kirjeldas ta skeemi.  

Samuti pole Aru sõnul seaduses kirjas praktilisi koostöömehhanisme selle kohta, kuidas ministeeriumid hakkavad lastekaitse alal koostööd tegema. «Seni on see olnud probleemkoht, on mitmeid teemasid, mis vajuvad mitme ministeeriumi vahele.»