Haridusministeeriumi esindaja: edetabelid ei ütle põhikoolide kohta midagi

Kuigi just põhikoolid panevad Kerbi sõnul haridusele kõige fundamentaalsema aluse.

Postimehe koostatud edetabel hõlmab ligi 200 gümnaasiumi. Kokku on Eestis aga umbes 500 kooli, millest enamik ongi põhikoolid.

Nii et üle pooled koolidest jäävad eksamitulemuste edetabelist välja.

Lisaks ei ole tema sõnul esikümnel mingisugust vahet.

Haridussilma veebilehekülg näitab ka usalduspiire, kus on arvestatud õpilaste arvu.

Lihtsustatult öeldes näitavad need, et nii kaua, kuni kooli riigieksamite tulemuste usalduspiiridel on kattumisi, siis pole statistilises mõttes koolide keskmisel tulemusel mingit vahet.

Näiteks Rocca al Mare Kooli ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi tulemustes on umbes seitse punkti võrra kattumisi, mistõttu on nende tulemused sarnased:

Kerb: «Võtame näiteks 21. Kooli, reaalkooli või Viljandi Gümnaasiumi - põhimõtteliselt annavad nad kõik sama head haridust.»

Tema sõnul ei ole edetabel iseenesest halb mõte – lihtsalt seda tuleb osata lugeda.

Näiteks kui ühel koolil püsivad aastaid tulemused 40-50 punkti juures ja teisel 70-80 juures, näitab see suurt erinevust. Seetõttu nõustub Kerb, et laias laastus näitavad edetabelid siiski mingisuguseid trende õppetulemustes.

Mida nad aga ei näita, on kõik muu. Näiteks õhkkonda koolis.

Seetõttu on haridus- ja teadusministeeriumil kavas järgmisel aastal näitajaid mitmekesistada – lisada piirkonna sotsiaalset tausta ja  kooli suurust kirjeldavad näitajad, aga näiteks ka rahulolu uuringu.

«Kui õhkkond on parem ja õpe loovam, on selles koolis Kerbi sõnul ikkagi parem olla, isegi kui gümnaasium riigieksamitulemustega esikümnesse ei jõua.