Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor leiab, et uus avaliku teenistuse seadus on jäänud toppama seepärast, et Eestis puudub kokkulepe selle üle, mis on avalik teenistus.
Nestor: uus ATS jääb sellel riigikogul ilmselt vastu võtmata
28. juuli 2010, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestori sõnul käivad töötajad tööl lepingu alusel ehk neil on õigus enne lepingu sõlmimist kaubelda oma töötingimuste ja garantiide üle. «Kahjuks pole inimesed õppinud endale soodustusi ega tagatisi küsima. Ametiühingutesse kuuluvad inimesed oskavad enda eest paremini seista,» ütles Nestor.
Avalikus teenistuses olevatel inimestel selliseid õigusi ei ole ja kõik nende garantiid on toodud seaduses. Avaliku teenistuse seadus (ATS) on Nestori hinnangul sama keeruline kui töölepinguseadus. «Uue seaduse toppama jäämise põhjuseks on see, et meil puudub üldrahvalik kokkulepe selle üle, mis on avalik teenistus. Seda on selgelt näidanud nii avaliku teenistuse seaduse eelnõusse tehtud parandusettepanekud kui ka riigikogus peetud vaidlused,» rääkis Nestor.
Ta lisas, et toetab isiklikult ettepanekut, et nende inimeste ring, kelle töösuhteid reguleerib ATS, peaks olema võimalikult väike. Tema hinnangul peaks enamik praegu avalikus teenistuses olevaid inimesi käima tööl töölepingu alusel, mis tagab neile õiguse kaubelda oma töötingimuste üle, kaasa arvatud õiguse streikida. «See viimane ei sobi karjäärisüsteemile üles ehitatud jõustruktuuridele,» täpsustas ta.
Teine suund pooldab senise kinnise karjäärisüsteemi jätkumist. «Olen esimese variandi poolt põhjusel, et kaasaegne tööelu nõuab töötajatelt paindlikust ja valmisolekut kiireteks muudatusteks: inimene võib olla mõnda aega erasektoris, siis õppida ja edasi minna avalikku sektorisse ning vastupidi.»
Nestor märkis, et tänane ATS on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Kehtiva seaduse põhimõtted kiideti tema sõnul heaks 1990. aastate alguses ning need tuginesid omakorda sõjajärgse Saksamaa seisukohtadele, mille kohaselt oli riigi eesmärgiks luua stabiilset ametnikkonda.
Ta ütles veel, et kui ametnikud pole huvitatud arengust, vaid stabiilsusest, võib juhtuda nii, et erasektor saab endale paremad ja motiveeritumad töötajad, mis pole aga kindlasti Eesti riigi huvides.
«Arvan, et valitsuskoalitsioon ei suuda ATSi asjus kokkuleppeid saavutada, mis tähendab, et ta jääb riigikogu praeguse koosseisu ajal vastu võtmata,» nentis Nestor.
Postimees kirjutas eile, et kui eraettevõtete töötajad saavad koondamisel hüvitiseks ühe kuu palga ja saadetakse töötukassa ukse taha, siis ametnikele hüvitatakse kuni kümne kuu palk.