Rõivas: Eesti-Vene piir tuleb välja ehitada

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher külastasid täna Eesti kagupiiri ning otsustasid, et piirijoone puhastamise ning piiri korrektse mahamärkimisega tuleb alustada koheselt, sõltumata Eesti-Vene vahelise piirileppe ratifitseerimisest.

«Julgeolekuolukord on muutunud ning me peame leidma lahendusi piiri tugevdamiseks. Seetõttu otsustasime eelarve läbirääkimiste käigus suunata märkimisväärse osa investeeringuid Eesti idapiirile nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui piirivalvurite varustuse parandamiseks,» ütles peaminister Rõivas. «Esmajärjekorras tuleb korda teha 48 kilomeetri pikkune lõik Piusa ja Luhamaa vahel, kus leiab aset enim illegaalse piiriületuse juhtumistest.»

Eesti-Vene piirijoone kontrolljoont hakkab puhastama Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Siseminister Pevkuri sõnul on Eesti-Vene piir vaja korda teha kogu pikkuses 10 meetri laiuselt. «Tänapäevane piiri valvamine on lisaks patrulltööle ka kõrgtehnoloogiline ning see tähendab, et lisaks füüsilistele tõketele kasutatakse tipptasemel elektroonilisi valve- ja jälgimisseadmeid,» ütles Pevkur. «Ühtlasi investeerime ka idapiiri valvavate piirivalvurite töötingimustesse – Narva piiripunkti ehitus umbes 9 miljoni eurose investeeringuna on juba töös ning Piusa kordoni, mis on ühtlasi kagupiiri suurim kordon, ümberehituses mahuga 5,3 miljonit eurot järgmisel aastal, on valitsus samuti kokku leppinud,» rääkis Pevkur.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul peab Eesti idapiir tänu piirivalvurite professionaalsele tööle. «Piiri valvamisse panustavad paljud politsei- ja piirivalveameti üksused, olgu selleks vahetult piiril patrullides või kuritegusid uurides. Väljaehitatud ja korralikult hooldatud piiri korral saame oma inimeste töötunde kasutada palju mõjusamalt. See lihtsustaks nii ebaseaduslike piiriületajate tabamist, vähendaks eksimusest tekkinud piiriületusi kui ka tagaks piirivalvuritele paremad töötingimused.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles