Peaminister Taavi Rõivas ütles täna riigieelarve eelnõu algatamisel, et järgmise aasta eelarve pakub kõigile Eestis elavatele inimestele kindlustunnet, suuremat heaolu, teadmist, et riigi rahaasjad on korras, ning garanteeritud julgeolekut.
Rõivas: järgmise aasta riigieelarve pakub Eesti elanikele kindlustunnet
24. september 2014, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas ütles riigikogu ees, et kui kevadel kritiseeriti valitsuskoalitsiooni liigses ambitsioonikuses, siis nüüdseks on võimuliit oma eesmärke täitmas. Tema sõnul lähtub 2015. aasta eelarve kevadel kokku lepitud eesmärkidest ja põhimõtetest ning arvestab väliskeskkonnaga, mis on esitanud «just mitte meeldivaid väljakutseid».
Rõivase sõnul on käesolevat aastat saatnud tumeda varjuna Ukrainas toimuv. «Ukrainal on naaber, kes ei austa piire ja viib läbi agressiooni sõltumatu Euroopa riigi vastu. See naaber on meil Ukrainaga teadagi ühine. Et see mõjutab ka meie kindlustunnet, on paratamatu,» lausus ta.
Rõivase hinnangul on Eesti tegutsenud samas targalt ning osanud end hästi kaitsta: Eesti on maailma suurima ja tugevaima sõjalis-poliitilise alliansi liige ning kollektiivkaitse toimimises ei ole kahtlust. «Oleme teinud kõik selleks, et me ei oleks enam kunagi üksi ning septembri alguses toimunud NATO tippkohtumine andis meile selles veelkordse kinnituse. NATO käsitleb rünnakut ühe oma liikme vastu rünnakuna kõigi vastu,» lausus ta.
Eelkõige on Eesti julgeolek tema sõnul kindlalt kaitstud aga seetõttu, et oleme ise valmis oma riigi kestmiseks tegutsema. «Seetõttu kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412 miljonit eurot,» märkis Rõivas.
Ta rõhutas ka siseturvalisuse tagamise olulisust ning tõi esile, et järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on kavandatud investeeringud pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning varustusse, et parandada töötingimusi ja muuta turvalisuse kaitsmine veelgi efektiivsemaks.
Põhimõttelise tähtsusega on tema sõnul idapiirile suunatud investeeringud. «Alustame piirijoone puhastamisest, rajame korraliku aia ning investeerime senisest veelgi enam nüüdisaegsesse valvetehnikasse. Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti piir on praegu halvasti valvatud. Aga saab veel palju paremini ning investeeringutega teeme idapiiril töötavate sadade meeste ja naiste töö märksa tõhusamaks,» rääkis Rõivas.
Käsitledes majandusolukorda, ütles ta, et prognoosi kohaselt kasvab majandus tuleval aastal 2,5 protsenti, kuid riskid on suured ja asjad võivad minna ka teisiti. See tähendab tema sõnul, et plaanid peavad olema tehtud varuga.
Rõivas kinnitas, et valitsus on koostanud riigieelarve konservatiivselt ning võtnud eesmärgiks valitsussektori struktuurse eelarveülejäägi 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. «See on märgatavalt enam kui kevadel kavandatud 0,2 protsenti. Me oleme valmis ka puhuks, kui tegelik elu ei hooli prognoosidest,» lausus ta.
Rõivase sõnul on eelarve koostatud arvestusega, et riigilt palka saavate töötajate osakaal ei paisu. «Riik peab toimima tõhusalt ja tulemuslikult. Plaanitud reformid teeme just selle nimel, et tulevikus oleksid kulud väiksemad, kuid tulemused praegusest paremad. Ma nimetan vaid mõnda kavandavatest reformidest: töövõimereform, koolivõrgu reform, kiirabireform, politsei menetlustöötõhustamine, kohtumenetluse kiirendamine,» loetles ta.
Muu hulgas tõi ta esile, et riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal vähemalt kolm, õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatel 4,5 protsenti. «Sisemised ümberkorraldused annavad võimaluse palku kasvatada veelgi enam kui palgafondi kasv,» ütles Rõivas.
Samuti märkis ta, et järgmisel aastal jätkub mitmete suurte tee-ehitustööde, raudteevõrgu ja e-riigi arendamine, jätkatakse koolivõrgu korrastamist ning tõstetakse õppuritele mõeldud toetusi. Samas kasvavad ka lastetoetused ja lastega perede toimetulekupiir, suurenevad pensionid, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse ning suureneb maksuvaba tulu.
Kokkuvõttes nimetas Rõivas järgmise aasta eelarvet kindlustunde-eelarveks. Tema hinnangul annab see eestimaalastele kindlust, et Eestis on turvalisem elada, et perede elu läheb paremaks ning et tulevasi põlvkondi ei koormata võlgadega. «Ta annab ka kindluse, et me suudame toime tulla ka siis, kui maailmas lähevad asjad loodetust kehvemini. Ja kõige lõpuks ma loodan, et ta kasvatab ka meie kindlust enesekindluse tähenduses,» ütles ta.