Eesti koolides õpetatakse lastele ebatavalisemate keelte hulgas heebrea, hiina, ladina, jaapani ja itaalia keelt, paraku pole juba mitu aastat üldhariduskoolides võimalik õppida suahiili, araabia ega rumeenia keelt.
Eesti koolides saab õppida eksootilisi keeli
24. september 2014, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksootilisemate keelte valikus kasvab pidevalt huvi hiina keele õppimise vastu. Möödunud õppeaastal õppis seda juba 206 noort, kui veel aasta varem oli neid 129. Lisaks mõnele Tallinna koolile õpetatakse hiina keelt ka Viljandi kahes gümnaasiumis, Kuressaares, Tartus ning Jõgeval. Selle õppeaasta andmed
Heebrea keelt õpib Tallinna Juudi koolis stabiilselt üle paarisaja lapse, näiteks möödunud õppeaastal 283 õpilast.
Ladina keele õppijate arv haridussilm.ee andmetel seevastu väheneb: 2009/10 oli sel vanal keelel 507 huvilist, sealt edasi on see number aasta-aastalt vähenenud ja 13/14 õppeaastaks oli alles jäänud vaid 131 keeleõppurit.
Itaalia keelt õppis mullu 40 last ning jaapani keelt 31 last.
Suahiili, araabia, rumeenia keel kadunud
Mõne aasta eest oli õpetatavate võõrkeelte valik aga mitmekesisem. Näiteks õpetas Saaremaa ühisgümnaasium 2009/2010 õppeaastal 13 õpilasele araabia keelt, kuid nüüd on see tunniplaanist kadunud. 2012/13 õppeaastal õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis üks õpilane suahiili keelt.
Kreeka keel kõlas Räpina ühisgümnaasiumis viimati 2012/13 õppeaastal, kui seda õppis 12 last, varasematel aastatel oli selle keele õppurite number neil kahekordne.
Leedu, läti ja rumeenia keele õpe kadus Miina Härma gümnaasiumist pärast 2010/11 õppeaastat, kui leedu ja rumeenia keelt õppis seal kumbagi 1 ning läti keelt 3 last.
Kas alanud õppeaastal on uusi põnevaid keeli tunniplaanidesse lisanud, ei osanud haridusministeerium veel öelda, sest andmeid alles kogutakse.
«Õpetatavate võõrkeelte valikul ei saa koolid paraku alati arvestada õpilaste võõrkeeleõppe huvidega, sest õpetamise eelduseks on nii õpetaja kui õppematerjalide olemasolu. Nn eksootiliste keelte puhul ei pruugi koolid leida sihtkeele kvalifitseeritud õpetajaid,» lausus haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.
«Oluline on seegi, kui suur või väike on õpilaste huvi mingi keele vastu, sest võõrkeele rühma avamine nõuab raha ning väga väikese keelerühma tegutsemine ei pruugi olla otstarbekas,» selgitas ta.
Soome keelt õpitakse Eesti koolides hulgaliselt, mullu tegi seda 1220 last. Lisaks on Eesti koolilastel huvi teistegi Põhjamaade keelte vastu. Viimastel aastatel on hakanud kasvama huvi norra keele vastu, mida mullu omandas 60 õpilast. Rootsi keelt õpib stabiilselt umbes 400 last, kuid taani keele huvi on millegipärast kadunud: viimati õppis seda 2012/13 õppeaastal 11 last.
Soome keele levik põhikoolis teise võõrkeelena rõõmustas Tenderit. «Uus põhikooli riiklik õppekava lubab B-võõrkeelena õpetada mis tahes võõrkeelt, kui kool selleks tingimused loob. Seda võimalust on kasutatud eelkõige soome keele puhul. Sellel on paar olulist põhjust: a) eestlaste tihedad tööalased suhted Soomega, st tajutakse soome keele tööalast väärtust; b) soome keeles kui eesti keele sugulaskeeles on eesti emakeelega õpilaste edasijõudmine kiirem kui mõnes teises võõrkeeles (näiteks vene keeles) ning eduelamuse pärast valitakse võimaluse korral teiseks võõrkeeleks just soome keel,» selgitas ta.
Populaarsemad võõrkeeled
Kõige populaarsem Eesti koolides õpetatav võõrkeel on loomulikult inglise keel, mida mullu õppis kokku 115 083 õpilast.
Saksa keele õppijate arv kahaneb igal aastal paari tuhande võrra, mullu oli neid jäänud 14 853. Prantsuse keelt omandab koolides 3960 õpilast, hispaania keelt 1347 õpilast.
Tender märkis, et õpilaste ja lastevanemate motivatsioon õppida inglise keelt on püsinud pikka aega. «On muutumas juba seaduspärasuseks, et vaatamata riikliku õppekava pakutavatest võimalustest õpetatakse koolides esimese võõrkeelena peamiselt inglise keelt ning teise võõrkeelena vene keelt. Mitmel puhul muid keeleõppe võimalusi ei pakutagi,» lausus ta.
Tihti õpitakse keeli instrumentaalsetel kaalutlustel ehk teades, et keeli läheb praktilistel põhjustel vaja.
SA Innove keelekeskuse juhataja Kersti Sõstar tõi erinevate keelte õpetamisel esile hea koostöö kultuuriesinduste ja -seltsidega. «Soome keele kui B-võõrkeele õppijate arv on õpilaste arvu üldise languse taustal kasvanud just tänu Soome Instituudi ja Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi aktiivsele tegutsemisele. Õpilastel on huvi olemas, kuid tänu ühistele jõududele saab keelte õppimist koolides paremini toetada,» ütles ta. «Keeleõppele koolides aitavad agaralt kaasa Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, saatkonnad jt.»