Rahvaliidu aseesimees ja riigikogu liige Mai Treial märkis, et kuigi justiitsministeerium lubas eelmisel aastal, et kohe-kohe saab valmis uus avaliku teenistuse seadus, ei tulnud sellest midagi välja ja vaevalt, et enne järgmisi valimisi ja uut riigikogu selles suhtes midagi muutub.
Tema sõnul oleks avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse vahel tasakaalu vaja. «Ilmselt peaksid olema riigiteenistujatele mingid garantiid, kuid need peaksid olema läbimõeldud ja –arutatud,» ütles Treial.
Mis aga puudutab ametnike koondamisel makstavate suuremate hüvitistega kaasnevaid kahjusid, siis raskesti määratletavast rahalisest kahjust on Treiali kinnitusel isegi rängem see moraalne kahju, mida sellega ettevõtlusele tehakse.
Rahvaliidu aseesimees Viljar Jaamu lisas, et millegipärast levib ja isegi laieneb valitsuse müüt selle kohta, et riigipoolseid kulutusi oleks justkui kärbitud.
«Tegelikult on riigisektor selgelt ülepaisutatud, ministeeriumide ametnikkond on ebaproportsionaalselt suur rahvaarvuga võrreldes ning kasutegur tänu küsimusitekitavale kompetentsile üsnagi kahtlane – suur hulk kõrgeid ametnikke ja poliitikuid on lisaks ära unustanud, et ajast aega on nende toidulaua katnud ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed läbi maksude,» ütles ta.
Postimees kirjutas teisipäeval, et kui eraettevõtete töötajad saavad koondamisel hüvitiseks ühe kuu palga ja saadetakse töötukassa ukse taha, siis ametnikele hüvitatakse kuni kümne kuu palk.
Loe ka teiste erakondade seisukohti.