Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) võtab oma riigikogu valimiste majandusprogrammi koostamisel lisaks madalapalgaliste tulumaksuvabastuse ideele arutlusele ka võimaluse alandada vähemalt kolme protsendi võrra sotsiaalmaksu ning teha muudatusi maksuerisustes.
Galerii: IRL otsis maksusüsteemi reformimiseks «ohtlikke» ideid
26. september 2014, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimistel IRLi esinumbrina kandideeriv Juhan Parts ütles täna erakonna korraldatud ja ohtlike ideede festivaliks nimetatud maksupoliitika arutelul, et Eesti majanduse narratiiv on sõnastatud 1990. aastatel ning enamjaolt on see praegugi adekvaatne. Samas tuleb tema sõnul arvestada ka maailmas toimunud muutusi ja seda, kuhu Eesti oma majandus on vahepeal jõudnud.
«Maksud on lihtsaim riigi käes olev hoob, et hoida ja tõsta oma konkurentsivõimet. Selleks, et anda majandusele uut dünaamikat, peaksime läbi vaatama 90ndatel paika pandud maksusüsteemi lahendused ja seda täiustama,» lausus ta.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles üritusel, et Eesti majanduspoliitika vajab «elektrit». Tema hinnangul võiks edasises debatis arutada teemasid, mis on kõne all ka Euroopa Liidu maksupoliitika debatis, nagu kaudsed maksud ja käibemaksu koht majandusruumis. Ta meenutas, et on varem pakkunud näiteks tehingumaksu kehtestamist, mida saaks hästi ühendada kohaliku eelarvega.
Teine teema, mis Kallase sõnul vajab arutelu, on tööjõu maksustamine, kus tööandja koormus on praegu teiste Euroopa riikidega võrreldes väga suur. Kolmanda teemana tõi ta esile kulupoliitika, öeldes, et kui tahta maksukoormat vähendada, tuleb millegi eest ise maksta ehk laiendada tasuliste teenuste võrgustikku.
Kallas käsitles oma ettekandes ka IRLi madalapalgaliste maksuvabastuse ideed, öeldes, et kuigi talle isiklikult kõikvõimalike lagede seadmine ei meeldi, pole mõte iseenesest halb. Samas rõhutas ta vajadust arutada väga tõsiselt läbi ka kulude pool. Ta viitas, et kui IRLi kalkulatsioonide kohaselt nõuaks maksuvabastus 125, siis rahandusministeeriumi hinnangul 250 miljonit eurot.
Kunagise Res Publica üks asutajaid, ettevõtja Olari Taal rääkis arutelul, et maksusüsteem, mis oli sobiv 15 või 20 aasta eest, ei saa olla praegu parim võimalikest. Sellel, miks maksusüsteemi pole muudetud, on tema sõnul põhjusi palju, neist olulisem on asjaolu, et inimesed ei soovi suuri muudatusi.
Maksumaksjad on Taali sõnul olemasoleva süsteemiga kohanenud ning iga muudatus tekitab rahulolematust, kusjuures rahulolematute hääl kõlab alati teistest kõvemini. Ka valitsejad ei soovi tema hinnangul tunnistada, et nende valitud süsteem pole juba aastaid hea. Selle muutmine vajab tema sõnul julgust.
Samuti tõi Taal esile asjaolu, et teiste riikide hulgas pole häid eeskujusid, sest suurtel, autoriteetsetel ja tugevatel on ajalooliselt välja kujunenud keeruline maksusüsteem. Viimaks ei tasu tema hinnangul alahinnata ka ametnike vastuseisu, sest süsteemi suurel muutmisel ootab ees suur töö, millest võib selguda kompetentsuse puudus.
Muu hulgas pidas Taal vajalikuks tagasi pöörata IRLi ühe valimislubadusena seadustatud muudatuse, mis vabastas kodualuse maa maamaksust. Sama toetas arutelul ettevõtja Indrek Neivelt.
Ka Neivelt rääkis üritusel Eestis levinud seisukohast, et maksudega ei mängita. Tema sõnul on naljakas mõelda, et maailm meie ümber muutub ning ainus, mis on stabiilne, on Eesti maksusüsteem. Samas on Euroopa Liitu kuuludes tema sõnul 90 protsenti majanduspoliitikast, mida on võimalik Eestil ise kujundada ja mille poolest eristuda, just maksupoliitika.
Arutelu juhtinud Parts tõi debati lõppedes esile kolm ideed, millega erakond jätkab majandusprogrammi koostamisel tööd. Neist esimene on juba kuu algul välja käidud madalapalgaliste maksuvabastus ning teine tööjõumaksude alandamine, mille puhul võiks tema sõnul arutada sotsiaalmaksu langetamist vähemalt kolme protsendi võrra, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Samas on küsimus tema sõnul katteallikas.
Kolmandaks nimetas Parts küsimust, kuidas kasutada maksuerisusi majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks kindlates niššides, mitte käsitleda neid sotsiaalkingitustena.
Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.