Maanteeameti eksjuhti Tsäkkot üllatas teelõikude halb kvaliteet
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
26. september 2014, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta juunist kuni 2012. aasta aprillini maanteeametit juhtinud Tamur Tsäkko tunnistas, et saates «Pealtnägija» välja toodud teelõikude halb kvaliteet on tema jaoks üllatav, sest laborikatseid tehakse kohe peale objekti valmimist. Objekti vastuvõtmiseks peab tee nõuetele vastama.
Maanteeamet võttis tänavu pinnaseproovi 11 teelõigult, mille viieaastane garantiiperiood on kohe ümber saamas. Maanteeamet ei soovi veel kõiki objekte avalikustada, ent ei varjata, et üheks probleemseks objektiks oli Mäo möödasõit. «Pealtnägija» paljastas, et proovide tulemused olid halvad, materjal nõuetele mittevastav. Nordecon Infra on veendunud, et tee on nõuetekohaselt ehitatud.
«Selliseid puurimisi on tehtud kogu aeg ja tehakse ka täna. Ühtegi uut objekti ei võeta vastu ilma puurkehadeta. Need rändavad laborisse ja peavad olema vastavuses, muidu objekti vastu ei võeta,» kirjeldas Tamur Tsäkko, kelle sõnul on tee-ehituses antud küll väike hälbevõimalus, sest kvaliteet erineb, ent järeldusi saab tee kvaliteedi kohta siiski teha. «Hälve ei saa olla väga suur ja peab jääma normi piiresse.»
Tsäkko oli ise maanteeameti peadirektor kui Mäo möödasõit valmis sai ja vastu võeti. Selleks pidid laboriproovid nõuetele vastama, kinnitas ta. Kuidas on võimalik, et need tagantjärgi nõuetele ei vasta, Tsäkko öelda ei oska.
Ta selgitas, et maanteeamet leiab omanikujärelvalve teostaja riigihanke vahendusel.
«Ehitusjärelvalve peab tegema kihtide kaupa inventuuri ja esitama jooksvalt tellijale ehk maanteeametile,» toonitas Tsäkko.
«Tulemused ei saa ainult siis vastavuses olla, kui keegi on puurinud valest kohast – ta teab, kus on parem kiht ja kus on vale kiht. See tegevus on kriminaalne, tegemist on pettusega,» lisas Tsäkko, kes ei taha siiski praegu pettuse osas spekuleerida.
Samuti võib probleemiks olla see, et proove ei võeta piisavalt tihedalt.
«Samamoodi võib küsida tänaselt peadirektorilt, kes võttis vastu Pärnu lõigu, et miks seal on vajumid. Ma olen veendunud, et järelevalve esitas tänasele peadirektorile andmed, mis vastasid nõuetele. Täpselt samamoodi tehti ka Mäos neli aastat tagasi,» väitis Tsäkko, kes meenutas, et järelvalveinsener tuvastas Mäos küll probleemseid kohti, mis kästi aga ümber teha.
«Järelevalve peab esitama õiged andmed ja kui järelevalve esitab valed andmed, siis mina ütleks, et need on võltsitud. Me eeldame, et me ei pea minema tagantjärgi puurkehasid võtma, kuigi ka seda tehakse. Eeldatakse, et järelevalveinsener, kes on lepinguline partner, esitab õiged andmed,» lisas Tsäkko.