Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul ei ole tehnika tehnikakõrghariduse taseme languse kohta tõestusmaterjale.
Ministeerium ootab ettevõtjatelt suuremat panust tehnikakõrgharidusse
29. juuli 2010, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praktika osakaal on kindlasti suurem rakenduskõrghariduses, akadeemiline kõrgharidus on suunatud rohkem teoreetiliste teadmiste omandamisele, kuid kvaliteedikindlustuse süsteemis pole erilisi probleeme Tallinna Tehnikaülikooli või Tallinna Tehnikakõrgkooli õppekavadega ette tulnud,» kinnitas Laidmets vastukaaluks SEB ökonomisti Hardo Pajula seisukohtadele tänases Postimehes.
«Küll võivad mõnikord tööandjate ootused erineda sellest, millised on lõpetajate teadmised ja oskused, seetõttu ongi väga oodatud tööandjate suurem panus õppekavade arendamisse, milleks on ette nähtud ka Euroopa Liidu vahendid,» kutsus Laidmets ettevõtteid üles tihedamale koostööle.
Pajula tõi tänases Postimehes Eesti kõrghariduse kvaliteedi langusest rääkides näiteks ka kõrgkooli reaktsiooni laialdast vastukaja saanud madala kvaliteediga bakalaureusetöö juhtumile.
«Ülikooli juhtkond teatas häirimatult, et nende kuue samba taga ei käi hamburgerite tootmine, vaid rahvuskultuuri õilistamine, ja seda tavakodaniku arusaamisvõimet kaugelt ületavat protsessi suudab vääriliselt hinnata vaid sotsioloogide ja sotsiaalpoliitikute valitud seltskond,» kirjutas Pajula.
Laidmets lisas Tartu Ülikooli juhtumist rääkides, et ministeerium on rahul kõrgkooli tegevusega juhtumi juurdlemisel.
«Haridus- ja teadusministeerium ei kavatse kõrgkoolide akadeemilisi vabadusi mingil juhul piirata, kuid tasub meeles pidada, et vabadusega peab kaasnema ka vastutus,» lisas Laidmets.