Praegu õpib Eestis üle 60 Ukraina tudengi, kellest üks, Julia Krišeminska, arvab, et Eestis on nii rahulik ja ilus, et siin oleks lausa patt poliitikast mõelda.
Kiievi aktivist õpib Eestis lõimumist
29. september 2014, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välisministeerium on pidevalt rõhutanud, et toetab ukrainlasi. 22-aastane Krišeminska sai stipendiumi magistriõpinguteks Tartu Ülikoolis.
Kuigi iga teine uudis Eestis räägib NATOst või kaitsekulutustest, on noore naise arvates siinne elu väga aeglane ja rahulik. Nii rahulik ja aeglane, et siin muutub ta ka ise rahulikuks ja aeglaseks. Kogu selle ilusa looduse ja rahulikkuse juures ei saakski siin poliitikast mõelda, arvab Krišeminska, kes on Eestis olnud alles kuu aega.
Veel eelmisel aastal jagas ta Kiievi keskväljaku lähedal teistele tudengitele suppi, veelgi varem marssis ise Maidanil.
Perekonnast eemal
Krišeminska õppis rahvusülikoolis Kiievi-Mogõljanska akadeemias (NaUKMA), mille rektor on praegune haridus- ja teadusminister Sergi Kvit. Viimane kritiseeris teravalt toonast presidenti Viktor Janukovõtšit ja lubas tudengitel loengute ajal Maidanile minna – teistes ülikoolides võidi üliõpilasi puudumise tõttu välja visata.
«Aitasime teisi tudengeid, kogusime nad kokku ja korraldasime suure liikumise üle terve Ukraina,» meenutab ta. «Vanemad inimesed plaksutasid meile, kui me saabusime, sest me oleme tulevik ja me jäime [Maidanile].»
Aga nüüd on see vapper Ukraina tulevik hoopis Eestis, kaugel perekonnast ja Maidanist. Krišeminska sõnul saab ta praegu Ukraina jaoks Eestis rohkem ära teha kui kodumaal olles.
«Mul on siin rohkem võimalusi sidemeid luua ja toetajaid otsida,» põhjendab ta. «Paljud teevad seda Ukrainas, aga meil on veelgi enam abi vaja. Meil on rohkem raha, meditsiinilisi abivahendeid ja riideid vaja näiteks sõduritele.»
Eesti rahuliku eluga harjumine võttis Krišeminskal veidi aega. «Kui [Tartus] esimestel päevadel helikopterit lendamas kuulsin, olin väga hirmul,» meenutab ta, «sest Kiievis on praegu pommitamise oht.»
Krišeminska õpib poliitilist filosoofiat. Teda huvitavad multikultuursus ja vähemusküsimused. Eestist saadud teadmised, loodab noor naine, aitavad tal lõimumisküsimustega ka Ukrainas tegelda.
Kui olukord kodumaal peaks aga päris hulluks minema, toob Krišeminska ka perekonna – ehk ema ja vanaisa, kellega ta Kiievis elas – Eestisse. «Minu pere on selleks valmis, et kui midagi juhtub, tulevad ka nemad siia,» tunnistab ta.
Saab hästi hakkama
Kuigi neil on ka Venemaal sugulasi, on noore naise arvates Eesti turvalisem. «Nad oleksid siin koos minuga kaitstud.» Pealegi tunneb ukrainlanna end siin kui kodus. «Kõik küsivad Ukraina kohta. Ja kui ütlen, et olen Ukrainast, vastavad nad, et oo, suurepärane! Keegi ei arva, et see on Venemaa. Keegi ei küsi, kus see asub.»
Enamik Krišeminska sõpru õpib välismaal. Juliat toetab Eesti riik 400 euroga kuus ja õppemaksu ta maksma ei pea. Küll aga tuleb tal maksta üür.
«Ma saan suurepäraselt hakkama,» ütleb Krišeminska, mõistmata, millest üldse selline küsimus.
Nüüdne toetusraha on kümme korda suurem kui ta Ukraina valitsuselt sai. Seda on noore naise kinnitusel rohkem kui küll! Inimesele, kes on keskväljakul oma õiguste eest marssinud, on rahal ilmselt hoopis teine tähendus.
--------------------------------------
Eesti toetab noori õppijaid
Tallinna Ülikooli astus tänavu Kiievist pärit 22-aastane Oleksi Sankujev (pildil).
Tema õpib magistritasemel poola keelt. Lisaks püüab ka eesti keelest sotti saada.
«Eesti haridus võib üle terve maailma väga kasulik olla,» usub noormees.
Sankujevi sõnul ei võiks Tallinnas ringi jalutades aimatagi, et ka Eesti, nii nagu Ukraina, kunagi Nõukogude režiimi alla kannatas.
Sel suvel teatas välisministeerium, et toetab Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste Eesti prioriteetsete arengukoostöö riikide tudengite õppimist Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.
Tänavu aasta algusest kuni 21. septembrini on Eesti andnud tähtajalise elamisloa 661 Ukraina kodanikule, nende seast õppimiseks 35 inimesele.