Piike murtakse maailmavaatelises küsimuses: kas riigi õigusabi osutamine peaks olema advokaadi ametiga kaasnev kohustus või temalt turuhinnaga ostetav teenus.
Advokatuur läks Anvelti otsuse vastu kohtusse
29. september 2014, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kaalul poleks riigi õigusabi teenuse katkemine, oleks praegu tekkinud olukord üsna kentsakas. Juulis teatas advokatuur, et riigi õigusabi andmiseks tänavu eraldatud 3,83 miljonist eurost oli poolaastaga ära kulunud juba 2,55 miljonit. Kui rahastus 2015. aastal oluliselt ei kasva, tekib järgmiseks suveks enam kui miljoni euro suurune puudujääk ja teenust ähvardab katkemine.
Justiitsministeerium tuvastas aga, et miinuse põhjuseks oli suuresti advokatuuri selle aasta algusest määratud kord, millega tõsteti kaitsjate tunnitasu enamikus õigusliikides poole võrra: 40 eurolt 60-le.
Minister Andres Anvelt tühistaski miinusesse viinud hinnakirja ja käskis kehtestada sellise, mis arvestaks alles jäänud rahaga. Ent kolm päeva hiljem kehtestas advokatuuri juhatus vana korra sisuliselt muutmata kujul uuesti.
«Kui iga advokaat tegeleks selle kõrvalt riigi õigusabi osutamisega, moodustaks see tema tegevusest üsna väikese osa ega oleks kellelegi ülemäära koormav
Anvelt tühistas järgmise käskkirjaga ka selle otsuse ja ütles seekord juba otse, et keelab üldse selliste tasude kehtestamise, mille puhul riigi õigusabi tänavuse eelarveaasta lõpuks miinusesse jääks.
Seepeale vaidlustas advokatuur septembri alguses mõlemad ministri käskkirjad halduskohtus ning taotles vaidluse ajaks nende kehtivuse peatamist. Nende tees oli lihtne: käskkirjad rikuvad advokaatide ja klientide õigustatud ootusi ja madalama hinnakirja kehtestamine ilma analüüsita võib tuua kahju.
Samamoodi, nagu seadus kohustab advokatuuri korraldama riigi õigusabi andmise, kohustab see riiki tagama selleks vajaliku raha. Kuna riigi õigusabi eelarve pole aastaid kasvanud ja riigi õigusabi advokaatide tasud on turuhinnast mitu korda madalamad, on riik oma kohustuse täitmata jätnud.
Justiitsministeerium aga leiab, et advokatuuri käitumine oli ebaseaduslik, sest neil polnud õigust Anvelti käskkirja lihtsalt eirata. Kohus otsustas, et esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata ja advokatuur kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi hinnangul on minister vääranud advokatuuri autonoomiat. «2014. aasta tasumäärade kehtetuks tunnistamine oli ennatlik ja läbimõtlemata samm,» lausus ta.
Voltenberg selgitas, et organisatsioon on viimastel aastatel pingutatud selle nimel, et meelitada riigi õigusabi andma uusi noori advokaate ja tagada nende olemasolu üle Eesti. Kui Anvelti käskkiri rakenduks, saaks kogu süsteem tagasilöögi ja riigi õigusabi kvaliteet oleks ohus.
Advokatuur näeb kaht lahendust: kas suurendada oluliselt riigi õigusabiks eraldatava raha hulka või vähendada õigusabi mahtu. Viimast saaks teha juhul, kui seadusandja kriipsutaks seadustes maha osa küsitavaid aluseid, mille puhul on seni olnud kohustus inimesele advokaat tagada.
«Oleme teinud omalt poolt ettepanekuid, esitanud statistikat ja analüüse, aga kahjuks on vastuseks administratiivses korras käskkirjade andmine. Minu hinnangul näitab see tahtmatust või suutmatust tegelike probleemidega tegeleda,» leidis Voltenberg.
Anvelt: riigi õigusabi andku kõik advokaadid
Justiitsminister Anvelti sõnul lahendaks probleemi töökorralduse muudatus. Riigi õigusabi andmine on ministeeriumi meelest iga advokaadi avalik-õiguslik kohustus. Seda kompenseerib riik erinevate eelistega, nagu kuulumine advokatuuri ja kutsestandardite süsteemi, mis võimaldavad advokaatidel küsida praegusi turuhindu.
«Kui iga advokaat tegeleks selle kõrvalt riigi õigusabi osutamisega, moodustaks see tema tegevusest üsna väikese osa ega oleks kellelegi ülemäära koormav,» leidis Anvelt.