Eesti Keele Instituut (EKI) vaevleb direktor Urmas Sutropi sõnul alarahastatuse all ning olukord on nii tõsiseks muutunud, et hakatakse teadlasi koondama.
Eesti Keele Instituut peab alarahastamise tõttu töötajaid koondama
29. september 2014, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKIs töötab umbes 80 inimest ning nendest kümme ilmselt tuleval aastal ei jätka. Kõik ei kaota tööd aga koondamise tõttu, vaid välja jäetakse kuulutamata ka konkursid lõppevatele tähtajalistele teadlaste ametikohtadele. «Osa teadureid, kelle töölepingud lõpevad 31. detsembril, nende ametikohtadel konkurssi välja ei kuulutata ja formaalselt pole tegu koondamisega, vaid inimene on lihtsalt tänaval,» rääkis Sutrop.
«Meie rahastamist pole suurendatud aastast 2007. Kuigi väidetakse, et riigisektoris palgad tõusevad, siis see on müüt. Pigem on meie eelarve võrreldes 2007. aastaga vähenenud mõnesaja tuhande võrra. Eelarve oli 1,8 miljonit ja nüüd on 1,67.»
EKI direktori sõnul polnud probleem eelnevatel aastatel nii tõsine, kuid kevadel oldi sunnitud pöörduma haridusministeeriumi poole. «Keelenõukogu pöördus kevadel haridusministri poole. Üks küsimus puudutas EKI rahastamist. Ministriga kohtuti 3. juunil ja ta lubas probleemidega tegeleda. Suvi läks mööda, september oli käes ja keelenõukogu ühtegi vastust ei saanud. Saatsin siis ise kirja haridusministrile küsimusega EKI rahastamise kohta, kuid vastust veel tulnud pole,» lusus Sutrop.
Alarahastatuse tõttu kannatab eelkõige teadustöö. «Sõnaraamatute ja keelearenduse pool on ülimalt kriitilises seisus. Ma ei eelda, et ministeerium peaks leidma selle 600 000, mida keelenõukogu küsis, aga kui raha ei leita, siis on EKI kriitilises seisus.»