Kahepäevasel väljasõiduistungil töölepinguseaduse eelnõu arutanud parlamendi sotsiaalkomisjon jäi eelnõuga rahule ning kinnitas, et sisulisi takistusi selle edasiseks menetlemiseks ei ole.
Sotsiaalkomisjon jäi töölepinguseaduse eelnõuga rahule
27. august 2008, 19:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul arutati Laitses toimunud istungil sotsiaalministeeriumi esindajate osavõtul põhjalikult tervet eelnõu. Rohkem huvi tundis komisjon töölepingu sõlmimise, muutmise ja ülesütlemise, palgaga seonduva, tööaja ja puhkuste regulatsiooni ning teatud töötajategruppide erikaitse, konkurentsipiirangu kokkuleppe ja saladuse hoidmise kohustuse vastu.
«Kõigi tõdemus oli, et nii tööandjad kui ametiühingud on teinud töölepinguseaduse eelnõuga tublit tööd. Eelnõule otsa vaadates võib julgelt öelda, et see on nüüdisaegne ning töötajad on selle jõustudes paremini kaitstud,» ütles Pikhof.
Samas seisab riigikogul tema sõnul ees suur töö, et täpsustada nii mõnegi paragrahvi sõnastust ja muuta see nii tavainimestele kui isegi juristidele arusaadavaks. «Kuid sisulisi takistusi eelnõuga edasiliikumiseks ei ole,» lisas Pikhof.
Olulisemate muudatustena tõi sotsiaalkomisjoni esimees esile, et kui praegu võib koondamine mõjuda väikeettevõtetele laastavalt, kuna näiteks üle kümne aasta ettevõttes töötanud inimesele tuleb koondamisest neli kuud ette teatada ja maksta talle nelja kuu palk, siis eelnõu järgi on koondamishüvitise maksmine jagatud töötukassaga. Samuti on tema hinnangul rõõmustav, et enam ei kohaldata seaduses ENSV-aegset töötajate kollektiivset varalist vastutust.
Pikhofi sõnul on meedias avaldatud arvamust, et eelnõu ei kaitse piisavalt alla kolmeaastaste laste vanemate huve, kuid tegelikult see nii ei ole. Vaatamata sellele, et tööinspektori nõusolekut pole alla kolmeaastase lapsega töötaja koondamiseks enam vaja, näeb eelnõu tema kinnitusel ette, et koondamisel on töölejäämise eelisõigus alla kolmeaastase lapse vanemal.
Kui aga töötajal on vaja täita perekondlikke kohustusi näiteks laste, vanurite või puuetega inimeste eest hoolitsemisel, siis on tööandja kohustatud Pikhofi sõnul andma töötajale mõistlikus ulatuses vaba aega, säilitades tema töötasu. «Nii et eelnõu soosib senisest enam ka pereväärtusi,» lisas ta.
Pikhof juhtis samuti tähelepanu eelnõu järgsele pööratud tõendamise kohustusele. Ta tõi näiteks, et kui alla kolmeaastase lapse vanem lastakse töölt lahti ning ta läheb töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et teda lasti lahti, kuna tal on alla kolmeaastane laps, siis peab lahtilaskmist põhjendama tööandja.
Lisaks tõstab eelnõu tema sõnul lapsepuhkuse eest makstavat tasu, mida praegu makstakse vanemale olenevalt laste vanusest ja arvust kas kolme või kuue päeva eest 66 krooni päevas. Edaspidi tõuseb see summa igal aastal valitsuse kehtestatava töötasu alammäära alusel.
Pikhofi sõnul pole vähem tähtis ka töötutoetuste tõus. Nii näeb eelnõu ette, et kui töötaja lahkub omal soovil või poolte kokkuleppel ametist, hakkab ta saama töötukassast töötuskindlustushüvitist 40 protsendi ulatuses töötasust.
«See on väga oluline tööturu paindlikkuse seisukohalt, sest kui töötaja leiab, et ta ei taha enam oma kohal töötada, jääb talle aeg, kus tal säilib ka sissetulek, uue töö otsimiseks,» märkis ta ja osutas, et eelnõuga tõusevad ka senised töötuskindlustushüvitised.
Valitsus esitas palju vaidlusi tekitanud töölepinguseaduse eelnõu riigikogu menetlusse juuni keskel. Eelnõu menetlemist juhib vastavalt riigikogu täiskogus toimunud hääletusele õiguskomisjon.