Kuulsin õhtul meie uudistest suure üllatusega, et suhtumine Putinisse on Euroopas muutunud pärast Minskis sõlmitud ja enamvähem pidavat relvarahulepet Ida-Ukrainas.
Igor Taro Ukraina päevik: 29.09
30. september 2014, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda oli huvitav kuulda, kuna just eile pidasid Ukraina väed viimase aja ulatuslikuma lahingu Venemaa toetatud terroristidega Donetski lennuvälja pärast. Ukrainlastel õnnestus tuua lennuväljale juurde nii tehnikat kui ka võitlejaid, nii et suure tõenäosusega see lahingutanner igapäevasest uudistevoolust niipea ei kao.
Võiksin loetleda veel vähemalt seitset asulat, kus on viimasel ööpäeval olnud tuletegegevust. Ukraina armeel on viimasel ööpäeval 9 hukkunut ja 27 haavatut. Vastane jättis lahinguväljale kolm tanki, kaks raskemiinipildujat Tjulpan ning kümneid vene mütoloogia eest surma sööstnud vabatahtlikke. Need oleksid olnud ühe päeva kohta üle keskmise kaotused isegi aktiivse terrorivastase operatsiooni päevadel.
Vastane ründab ägedalt vähemalt kolmel-neljal erineval suunal ning tema valmidus relvarahu pidada ei näi raugevat. Terroristide veebiküljed annavad teada uladuslikest rahuoperatsioonidest Ukraina vägedele suunal Donetski, Debaltseve ja Štšastja piirkondades. Ikka seal, kus ukrainlased hoiavad venelaste jaoks strateegiliselt ebamugavaid positsioone, millelt on soovi korral hea taasalustada piirkonna vabastamist ebaseaduslikest jõukudest.
Ühtlasi on Vene välisministeerium teatanud järjekordse konvoi saatmisest Ukrainasse, mida seni ekslikult nimetatakse humanitaarseks, kuigi tegelikkusest teenib Ukraina vastu sõdivate üksuste varustamise eesmärki. Venemaa tegevus Ida-Ukrainas on toonud endaga kaasa tõelise humanitaarkatastroofi. Ukraina poolt vabastatud aladel Slovjanskis käib sõjapurustuste likvideerimine, Vene üksuste poolt hõivatud Luganskis pole samas kindlust elektri ja veevarustuse taastamise suhtes.
Venemaa koondab üksusi Krimmi poolsaare põhjaosas ning luurab Mariupolit mehitamata lennumasinate abil. Minski kokkulepete kehtestamise üle peab läbirääkimisi Venemaa maavägede ülema asetäitja kindral-leitnant Aleksandr Lentsov. Ukraina on jätnud lootuse, et okupeeritud alad saaksid osaleda peatsetel üldvalimistel. Krimmis käib samal ajal poolsaare põlisrahva krimmitatarlaste jõuline represseerimine, nagu Stalini ajal.
See kõik ei loo konteksti konstruktiivseks dialoogiks ega ka enam-vähem pidavaks relvarahuleppeks, nagu pealiskaudsel vaatlusel võib tunduda. Putinile meeldiks väga, kui Euroopa unustaks Ukraina ning läheks eluga edasi.