Lätlased võtavad Vene lennukite piirilähedasi rikkumisi tõsisemalt kui eestlased

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eesti piiri lähedal on Vene hävitajad sel aastal umbes 60 korda rahvusvahelist head tava rikkunud, aga meie kaitsevägi ei anna igast väiksest üleastumisest rahvale teada nii nagu lätlased.

Läti kaitsevägi annab sotsiaalmeedia Twitter abil rahvale teada iga kord, kui Vene õhusõidukid Läti piiri lähedal head tava rikuvad. See tähendab, et kui lennukid on rahvusvaheliste vete kohal, aga ei ole identifitseeritavad - nad ei ole edastanud lennumarsruuti ega sisse lülitanud transponderit. Selline käitumine võib olla teistele lennukitele ohtlik.

Identifitseerimata sõjaväelennukeid on avastatud nii Läti kui Eesti piiri lähedalt. Lätis üle 170 ja Eestis umbes 60 korda. Kõik need lennukid on kuulunud Vene Föderatsioonile.

Läti kaitseväe ekspert Normunds Stafeckis ütles Postimehele, et nemad teavitavad sotsiaalmeedia kaudu lätlasi iga kord, kui see juhtub, sest «inimestel on õigus teada, kuhu nende raha läheb.» Tema sõnul ei ole asi selles, et need on Vene lennukid, vaid selles, et iga kord, kui mingi üleastumine toimub, peab hävitaja Leedu või Eesti õhubaasist kohale lendama. Õhubaaside kulutusi maksavad kinni Balti riikide maksumaksjad.

Eesti ei saada iga kord hävitajaid kohale, kui rikkujaid märgatakse. Õhuväe juhi Jaak Tarieni sõnul on õhuväel ka muid viise, kuidas lennukeid identifitseerida. Neid viise ta täpsemalt ei avalda. Tuvastuslennuks lennukite õhkutõstmise Eestist või Leedust otsutab Saksamaal Uedem’is asuv juhtimistkeskus CAOC.

Viis korda on Vene sõjaväe lennukid sel aastal aga lausa Eesti piiri «kogemata» ületanud. Tarieni sõnul on nad tavaliselt teel läänest itta ning riivavad Eesti piiri. Seejärel pagevad aga Venemaa territooriumile, nii et neile ei ole võimalik enam jälile saada. Ainus võimalus sellisel juhul on välisministeeriumil saata diplomaatiline noot.

Kaitseväe pressiesindaja Kaspars Galkinsi arvates ei ole sellisel juhul õhubaasil üldse mõtet, kui hävitajad ei jõua reageerida isegi võõrlennukite sisenemisele.

Lõpuks on lätlastel siiski ka eestlastest rohkem põhjust muretsemiseks, sest neile on lähemal Kaliningradi sõjaväe baas, kus Venemaa oma õppusi läbi viib. Seal toimub Tarieni sõnul palju tihedam liikumine. Ka on Läti ainus Balti riik, kus ei ole õhubaasi.

Täna toimus Ämari õhubaasis NATO õppus, millest võtsid osa kõik Baltimaad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles