Valitsus toetas laste topeltkodakondsust võimaldavat eelnõu

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pass.
Eesti pass. Foto: Raigo Pajula

Valitsus kiitis täna heaks siseministeeriumis ette valmistatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt on edaspidi lubatud alaealisel omada mitut kodakondsust.

Täisealiseks saades saab isik seejärel kolme aasta jooksul ise otsustada, millise riigi kodakondsusesse ta soovib jääda, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

Seadusemuudatus teeb lihtsamaks määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse saamise. Lapsed, kes jääksid sarnaselt oma vanematega määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks.

Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest ühe aasta jooksul pärast lapse sündi politsei-ja piirivalveametile teatama. Siis jääb lapse kodakondsus sünni hetkest alates määratlemata ja tal on hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsuse taastamist.

«Me lõpetame kodakondsusetuse taastootmise,» kommenteeris otsust siseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.

Praegu peavad Eestis elavad kodakondsuseta inimesed lapse sündides taotlema talle Eesti kodakondssust. «Me keerame selle teistpidi. Kui vanemad soovivad, et nende laps ei saaks Eesti kodakondsust, peavad nad seda ütlema,» ütles Pevkur. Vastasel juhul antakse Eesti territooriumil sündinud inimestele, isegi kui nende vanematel pole kodakondsust, automaatselt Eesti kodakondsuse.

Igal aastal sünnib Eestis umbes 200-300 kodakonduseta last. Selle aasta augusti seisuga oli Eestis selliseid lapsi 936, kellele pärast seaduse jõustumist saab Eesti kodakondsuse anda. 

Kodakondsuse seaduse muudatusega koheldakse võrdselt kõiki alaealisena Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse saanud lapsi sõltumata sellest, kas nad on omandanud kodakondsuse sünniga või naturalisatsiooni korras.

Minister rõhutas, et samas jäävad püsima kõik senised kodakondsuspoliitika põhialused.

Eelnõu näeb ette ka regulatsiooni, mille kohaselt Eesti kodakondsust saada või taastada sooviva inimese suhtes ei kohaldata senisest kodakondsusest vabastamise nõuet, kui ta on saanud Eesti Vabariigilt või mõnelt teiselt Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord tema päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ning isik ei saa seetõttu senisest kodakondsusest loobuda.

Vähemalt 65-aastased inimesed peavad seadusemuudatuse järel kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa. Seni kehtib selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.

Täiendavalt plaanib siseministeerium loobuda Eesti kodakondsuse saamiseks nõutavast kuuekuulisest ooteajast, sest siiani ei ole inimesed ooteaja jooksul ega järel Eesti kodakondsuse taotlemisest loobunud. Samas säilib igal taotlejal võimalus kuni otsuse tegemiseni oma taotlus tagasi võtta, seega muudab kohustuslikust ooteajast loobumine menetluse lihtsamaks ja kiiremaks, kuid ei vähenda inimese valikuvabadust.

Valitsus saatis eelnõu riigikogule arutamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles