Pärnu sõudebaasi saatus selgub septembris

Pärnu sõudeklubi sportlased on toonud Eestile medaleid olümpialt ja maailmameistrivõistlustelt. Viimaseks suursaavutuseks on Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedal Pekingi olümpiamängudelt.

Edukat klubi ähvardab aga sulgemine, kuna sõudebaasi omanik ja klubi ei ole suutnud siiani baasi kasutamises kokku leppida.

«Sulgemine tähendaks Eesti sõudmisele vähikäiku,» rääkis Endrekson. «Maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude tiitlid räägivad enda eest, kui tähtis on Pärnu sõudeklubi.»

Kuigi Pärnus on ka teine sõudebaas, jääb Endreksoni sõnul ainult ühest baasist väheks. «Pigem võiks neid klubisid rohkem olla, sest tungi ilmselt oleks,» ütles Endrekson.

Sõudebaasi omaniku Eesti Spordiseltsi Põhjakotkas juhatuse liikme Mart Eduri sõnul kasutab sõudeklubi ruume suusõnalise kokkuleppe alusel tasuta juba 17 aastat ja nii see igavesti kesta ei saa.

«Esitasime Pärnu sõudeklubile 2003. aastal rendilepingu projekti,» rääkis Edur. «Renditasuks tahame vaid, et tasutaks objekti kulutused kindlustusele ja kõik ülalpidamiskulud.» Eduri väitel keeldus Pärnu sõudebaasi juhataja Arvo Loorits sellele alla kirjutamast.

«Saatsime 10. juulil teate, et ruumid vabastataks 14. oktoobriks,» seletas Edur. «Oleme ettepanekutele avatud, ent klubi meiega ühendust võtnud ei ole.» Eduri sõnul on sõudeklubi tulevik sada protsenti tema enda kätes.

Arvo Looritsa sõnul on nemad Põhjakotkalt rendilepingut soovinud juba 1990. aastate lõpust.

«Pakutud tingimused ei olnud vastuvõetavad,» rääkis Loorits. «Meilt nõuti lisaks rendile ja kommunaalmaksetele ka maja remontimist.» Loorits pöördus murega Pärnu linna poole, kes on spordiklubi eest seisnud alates 1998. aastast.

Pärnu linnapea Mart Viisitamme sõnul käivad Põhjakotkaga läbirääkimised juba aastaid. Enne olümpiat ei tahetud probleemiga tegeleda, et mitte sportlasi võistluste eel asjatult väsitada, ning praegu on Põhjakotka juhatuse esimees puhkusel. Seetõttu lükkuvad läbirääkimised septembri keskele.

«Eri aegadel oleme jõudnud kokkuleppele, et linn omandab selle maa või saab hoonestusõiguse, kuid midagi pole veel toimunud,» sõnas Viisitamm. «Soodsatel tingimustel oleme mõlema variandiga nõus.»

Viisitamme sõnul on ta lahenduse leidmise osas optimistlik. Baasi hinda ei soovinud linnapea enne läbirääkimiste lõppemist avalikustada, kuid lisas, et see jääb kümne miljoni krooni lähedale. Tema sõnul ei ole esialgu pakutav hind linnale vastuvõetav.
Loorits ei usu, et sõudeklubi kinni pannakse.

«Põhjakotkas kasutab sõudjate edukat olümpial esinemist väljapressimiseks, et baas kiiremini maha müüa,» arvas ta. «Pärnu sõudeklubi sulgemine tähendaks Eesti sõudmisele 50-protsendilist kadu.»

Viisitamme sõnul sõlmisid linn ja riik 2007. aasta alguses kokkuleppe rajada praeguse baasi kõrvalalale uus sõudekeskus, ent riik ei ole sõudjate vastu huvi üles näidanud.
«Praeguses majandusolukorras ei pea ma seda võimalust kuigi realistlikuks,» rääkis Viisitamm. «Linn üksinda seda ehitada ei jõua.»

«2007. aasta alguses sõlmitud hea tahte leping oma olemuselt kehtib ning kultuuriministeerium peab oluliseks riigi huvi sõudeklubi tegevuse jätkumise suhtes,» ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil. «Eelduseks on uue asukoha leidmine, eskiisprojektide loomine ja ametlikud pöördumised konkreetsete plaanidega ministeeriumi poole.»

«Selgunud on kurb tõsiasi, et Põhjakotkal ei ole huvi jätkata senist koostööd sõudeklubiga,» rääkis Seil. «Eraomand on puutumatu ning seega tuleb hakata otsima uusi lahendusi.»

Seil lisas, et tulevik nõuab koostööd Pärnu linna, Eesti Sõudeliidu, Pärnu maakonna ja kultuuriministeeriumi vahel.

Pärnu sõudeklubi

•    Pärnu sõudeklubi loodi 1991. aastal, kui varises kokku Dünamo sõudebaas.
•    Klubi on olnud edukas nii maailmameistrivõistlustel kui olümpiamängudel. Alates 1992. aastast on sealt igal aastal vähemalt üks võistleja olümpial käinud.
•    Tuntuimad klubi liikmed on Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, kel on ette näidata vastavalt 2 ja 1 olümpiahõbedat.