Vene riigimeedia on täis Ukraina riigi vastu suunatud süüdistusi massimõrvades ja grupiviisilistes vägistamistes ning väidab, et need tuginevad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ametnikult saadud infole. Peamine allikas, keda tsiteeritakse, on aga Läti europarlamendi liikme Tatjana Ždanoka erakonnas Läti Vene Liit seimi kandideeriv venemeelne aktivist Einārs Graudiņš.
Graudiņš on venemeelsete ja USA-vastaste seisukohtade poolest tuntud Läti aktivist, kelle Twitteri-konto kirjeldab teda globaliseerumisvastase marksismiteoreetikuna. Ta ei varja, et toetab Ukraina separatiste. Teda tutvustav info valimiskomisjoni kodulehel on äärmiselt napp.
Vene meedia teatel kuulub ta aga Ukrainas tegutsevate rahvusvaheliste OSCE vaatlejate hulka ja teda tsiteeritakse ametnikuna, kes kinnitas nii vägistamiste ja piinamiste toimepanemist kui sadade surnukehade väljakaevamist massihaudadest.
Rossiiskaja Gazetas avaldatud intervjuus rääkis Graudiņš, et Donetski surnukuurides ootab tuvastamist ligi 400 surnukeha. Nende hulk kasvab, sest leitud matmispaikades jätkatakse väljakaevamisi. Massihauad asuvad lätlase sõnul Kommunari ja Nižnia Krinka küla juures Donetski lähistel.
Ajaleht lisas, et ohvrid olid tsiviilisikud ja hukatud võitlejad. Graudiņš rääkis aga, et laibad on kaetud vaid õhukese mullakihiga, läbi mille on näha, kuidas surnukehad on «kiirustades auku visatud». Samas esines Graudiņš ka teatega, et surnukehad olid nende lagunemisastme tõttu juba enne vaatlejate saabumist mujale viidud. Ta rääkis ka, kuidas vestles isiklikult ühe naisega, kelle tütart oli kõigepealt korduvalt vägistatud ja siis mõrvatud.
Massihaudade põhjalikumat uurimist takistas Graudiņši sõnul piirkonna ohtlikkus. «Piirkonnas tegutsevad Ukraina snaiprid,» rääkis ta.
Seejärel kirjeldas mees ka, kui väga kohalikud elanikud Ukraina sõjaväe käe läbi kannatanud on. Nižnia Krinka elanikud süüdistavad tema sõnul Ukraina Azovi ja Donbassi pataljone kõigi sealsete naiste vägistamises.
Nõndanimetatud ekspert ei ole OSCE kinnitusel aga kunagi nende heaks töötanud. OSCE kõneisiku asetäitja Nataša Rajakovic rääkis Raadiole Vaba Euroopa, et organisatsioon ei saa kuidagi kinnitada selle isiku väiteid.
Raadio Vaba Euroopa teatel selgus, et Graudiņš käis tõepoolest Ukrainas hauapaiku vaatamas, ent mitte OSCE vaatlusmissiooni liikmena, vaid ühena neid saatnud kaheksast inimõiguseksperdist.
Nii 23. kui 28. septembril avaldatud OSCE raportites räägitakse tõesti hauapaikadest Kommunari ja Nižnia Krinka küla lähistel. Nende asukohad andsid teada niinimetatud Donetski rahvavabariigi esindajad, ja kui vaatlejad neid uurimas käisid, selgus, et üks arvatav hauapaik kandis silti viie inimese nimega, ja teksti, mis väitis, et nad surid Putini valede tõttu. Lisaks oli kirjas, et need inimesed olid tapetud 27. augustil. ITAR-TASS kirjutas seepeale kohe võimalikest massihaudadest Donetski lähistel.
OSCE esindaja Michael Bociurkiw rääkis möödunud nädalal Deuche Welle raadiosaates, et midagi täpsemat nende haudade kohta esialgu öelda ei saa, sest see vajab siiski kohtuarstlikku ekspertiisi. Esialgsetel andmetel leiti aga kahest hauapaigast kummastki kahe inimese säilmed, kolmanda kohta täpsemad andmed puudusid. «Meil ei ole praegu ühtegi versiooni, kes need tapmised toime pani,» sõnas ta. Separatistid on seni rääkinud üheksast surnukehast, mis klapib ka OSCE esialgsete andmetega.
Vene meedia on väitnud aga, et teated massihaudade leidmisest tuginevad just nimelt OSCE andmetele. Näiteks teatas Kremli-meelne ingliskeelne uudistekanal RT 25. septembril, et OSCE kinnitab kolme massihaua leidmist Donetski lähedal. Seda on korranud paljud venekeelsed portaalid, sealhulgas naaberriigis Lätis.
Teatega, et Ida-Ukrainas asuva Donetski lähistel asuvatest massihaudadest on leitud üle 400 surnukeha, esines teiste seas sel nädalal ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov. «See on kindlasti sõjakuritegu. Juba üle 400 surnukeha on leitud Donetski lähedal asuvatest massihaudadest, ja me loodame, et lääneriikide pealinnad ei mätsi neid fakte kinni, sest need on õudsed,» ütles Lavrov, kes kinnitas, et OSCE juba tegutseb sündmuspaigal ning peagi avaldub tõde.
Inimõigusühendused, sealjuures Human Rights Watch ja Amnesty International, on süüdistanud mõlemaid konfliktipooli sõjakuritegude toimepanemises, nende hulka kuuluvad süüdistused tsiviilpiirkondade pommitamises ja inimröövides. Massihaudu nad aga maininud pole.
Eile algatas Venemaa uurimiskomitee kriminaalasja Ukraina kaitseministri ja armee tippjuhtide vastu, süüdistades neid genotsiidis ja teistes rasketes kuritegudes. Kriminaalasja algatamine puudutab kaitseminister Valeri Heleteid, relvajõudude kindralstaabi ülemat Viktor Muženkot, 25. brigaadi komandöri Oleg Mikassi, 93. brigaadi komandöre ja teisi sõjaväejuhte. Neile esitatud süüdistus puudutab kuritegude organiseerimist, keelatud vahendite ja sõjapidamise meetodite kasutamist ning genotsiidi käsitlevaid paragrahve.