Toit on pliidil ja küpseb, kuid korterielanik on end tukastama seadnud või üldse kodust lahkunud.
Suitsuanduri eirajad mängivad enda eluga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just selline on päästeameti pressiesindaja Reimo Raja kirjeldus tüüpilise põlengu algusest. Põlengu levimise või isegi tulesurma aitaks ära hoida seadusega kohustuslik suitsuandur, kuid paljudes majapidamistes pole tänaseks andurit endiselt paigaldatud.
Nii leidub peaaegu iga päev näiteid põlengutest, kus naabrite, möödujate või korterielanike tähelepanu põlengule tõmbab suits ja mitte häiret andev andur.
Näiteks sisenesid päästjad 15. juulil suitsevasse korterisse naabri rõdu kaudu ja leidsid sealt magava naise, kes oli toidu kuumale pliidile unustanud. Korteris suitsuandurit polnud.
«Üks tüüpilisi näiteid on, et inimene paneb toidu pliidile küpsema, ise läheb mingil kummalisel põhjusel kodust ära,» kirjeldas Raja. «Suitsuandur hakkab toidu kõrbemise peale häiret andma, naabrid kuulevad häiresignaali ja kutsuvad päästjad.»
Tema sõnul tuleb aga ka ette näiteid, kus suitsuandur annab küll tulekahjust märku, aga korterielanik on nii sügavas joobes, et ei kuule midagi.
«Taoliste juhtumite puhul on tihti kasu olnud naabritest, kes suitsuanduri signaali peale päästjad kohale kutsuvad,» nentis ta.
Just naabrid ja suitsuandur andsid probleemis teada 17. juulil Narvas, kui päästjad leidsid korterit teadvuseta noormehe, kes anti üle meedikute hoole alla.
Kolmveerand leibkondadest varustatud
Raja andmetel selgus möödunud aastal tehtud uuringust, et suitsuanduriga on varustatud 78 protsenti leibkondadest ehk umbes 455 000 leibkonda.
Möödunud aastal alates 1. juulist kuni aasta lõpuni kontrolliti andurite olemasolu 5 181 korral ja väärteomenetlusi alustati anduri puudumise tõttu kaheteistkümnel korral.
Nõuetekohaselt oli andur paigaldatud 4 901 korral.
Raja sõnul pole kontrollimise eesmärgiks kellegi trahvimine ja kui majapidamises andurit pole, tehakse enamikel juhtudel inimestele siiski ettekirjutus ja antakse tähtaeg, mis ajaks tuleks andur paigaldada.
«Eesmärk on, et inimesel oleks kodus lõpuks nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur,» nentis Raja.
Seaduse kohaselt võib suitsuanduri puudumise tõttu määrata maksimumkaristuseks 18 000-kroonise rahatrahvi.
Kõige odavam seade
Raja sõnul on suitsuandur kõige odavam esmane tulekahju avastamise seade.
Raja kinnitusel magav inimene tulekahju peale ei ärka, sest põlemisel tekkivad suits ja ving teadupärast häält ei tee ning panevad magava inimese veelgi sügavamalt magama.
«Tulekahju areneb kõrgpunkti viie minutiga ja sel hetkel on juba keeruline kedagi päästa,» selgitas ta. «Suitsuandur annab tulekahjust märku esimese minuti jooksul ja annab inimesele võimaluse kas tulekahju ise käepäraste vahenditega kustutada või ennast ja lähedasi kiirelt päästa ennast ja abi kutsuda.»
Raja lükkas ümber arvamuse, et suitsuandurit võib olla keeruline paigaldada ja selle hooldamine on keeruline – mehe sõnul pole kummagi tööga erilist vaeva.
Nii tuleks aeg-ajalt kontrollida suitsuanduri töökorras olekut. Selleks tuleb vajutada ja all hoida anduri testnuppu kuni kostub helisignaal, mis teatab, et seade on töökorras.
Raja hinnangul võiks sellist kontrolli teha vähemalt korra kuus, samuti enne mõneks päevaks kodust ära minemist.
Valehäirete vältimiseks oleks mõistlik andurilt tolmuimejaga tolmu ka mõnikord ära tõmmata.