Kümnendik ettevõtetest, kes palusid tänavu tööinspektsioonilt luba saata oma töötajad osaliselt tasustatud puhkusele, on seotud ehitusega ning suurem madalseis pole veel kätte jõudnud.
Ehitusmehi ootab sunnitud puhkus
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
28. august 2008, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmveerandi osaliselt tasustatud puhkuse palujatest haaravad enda alla sellised hiiglased nagu Eesti Põlevkivi ja Kreenholm. Suurim osaliselt tasustatud puhkuse paluja ehitusega seotud sektoris on tänavu olnud AS Kodumaja koos oma tütarettevõtete Kodumajatehase ASi ja OÜga KM Element, kirjutab
.
Kodumaja grupis on praegu osaliselt tasustatud puhkusel pisut alla 100 inimese, kuna ettevõtte tootmisvõimsus on uue tehase tõttu kolm korda suurem kui aasta tagasi.
«Saime tehase valmis just siis, kui turg seisma jäi,» ütles ASi Kodumaja juhatuse esimees Lembit Lump. «Nihusti sellega ei läinud - kui turg hakkab jälle tõusma, peab selleks ajaks kõik valmis olema.»
«Tõenäoliselt tulevad see sügis ja talv elamuehitaja jaoks nukrad,» arvas Lump. «Kurb, et on tekkinud selline periood, aga üritan ikka oma inimeste vaimu üleval hoida, et see kõik on ajutine. Tööd teeme metsikult, vaatame tulevikku optimismiga.»
Tänavu talvel saatis oma 66 töötajat nädalaks ajaks koju ka OÜ Balteco Mööbel, tellimusi lihtsalt polnud.
Tööinspektsiooni peajuristi Annely Linnu sõnul ei pea ettevõtted kuigi detailselt põhjendama, miks nad oma töötajaid osaliselt tasustatud puhkusele saata soovivad.
«Aga ega tööandjad seda asjata palu,» sõnas Lind. «Kuid praegu on ikkagi töömaht vähenenud ja hakatakse otsima, kuidas hakkama saada.»
Kõige suurem osaliselt tasustatud puhkuse paluja on Eesti Põlevkivi, kellele tööinspektsioon on tänavu andnud loa saata sellisele puhkusele üle 6000 töötaja.
Teelahk selgitas, et aeg-ajalt tuleb töötajatele osaliselt tasustatud puhkust anda, kuna seadusega ettenähtud puhkusepäevad ei kata tootmise madalseise.
«Alternatiiv oleks see, et me igal kevadel laseksime oma töölised lahti ja sügisel võtaksime tagasi,» sõnas Teelahk.