Riigikogu otsustab kooseluseaduse saatuse kolmapäeval

Riigikogus jäi täna tööaja lõppemise tõttu pooleli arutelu opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ettepaneku üle panna kooseluseaduse eelnõu rahvahääletusele, eelnõu vastuvõtmine või tagasilükkamine nagu ka palju vaidlusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu saatus selgub homsel istungil.

IRLi esimees Urmas Reinsalu märkis parlamendi ees, et riigikogu on langetanud varemgi otsuseid, mis on kutsunud ühiskonnas esile vastakaid tundeid. Ta tõi näiteks Euroopa Liidu või Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumise ning ütles, et ka need küsimused on kaasa toonud hulgaliselt organisatsioonide ja eraisikute pöördumisi.

Kooseluseaduse eelnõu menetlemisel tekkinud avalik diskussioon ja eri leeride vastasseis on Reinsalu sõnul aga pretsedenditu. Tema sõnul on riigikogu liikmed saanud tuhandeid kirju nii kooseluseaduse pooldajatelt kui vastastelt, kelle mure on ajendatud siirastest tunnetest.

«See vastasseis ei ole hea vastasseis, mis on tekkinud ja süvenenud. On murettekitav, et seadus, mille keskseks eesmärgiks peaks olema sallivuse kasvatamine ühiskonnas, on tegelikkuses tekitanud tõsise vaenuhoiaku Eesti rahva seas,» rääkis Reinsalu, kelle sõnul kinnitavad seda ka mitmed uuringud. «Järelikult seaduse menetlemise ja probleemi püstitamise viis pole suunatud sellele, et saavutada ühiskonnas sallivust.»

Reinsalu avaldas veendumust, et praegusel keerukal ajal on tähtis otsida ühisosa, mitte keskenduda ühiskonna lõhestamisele. Tema sõnul on riigikogul vastutus otsida lahendust, kuidas juba tekkinud vastandumist vähendada.

Ta märkis, et kui riigikogu võtab seaduse kiirkorras vastu, tunneb suur osa inimestest, et parlamendi enamus on läinud nende arusaamadega vastuollu. «Kui riigikogu seadust vastu ei võta, on tekkinud olukord, kus paljud inimesed, kelle jaoks on see ka küsimus nende õiguste tunnustamisest ühiskonnas, tunnevad, otsekui neid on alavääristatud ja nende pürgimused tagasi lükatud,» lausus Reinsalu.

Reinsalu pakkus eelnõude tagasivõtmist

IRLi hinnangul oleks lahendus, kui kooseluseaduse vastuvõtmise üle toimuks riigikogu valimiste päeval rahvahääletus. Kompromissina oleks IRL Reinsalu sõnul valmis eelnõu menetlusest ka tagasi võtma, kui sama teeksid kooseluseaduse eelnõu algatajad.

Põhiseaduskomisjon rahvahääletuse korraldamist ei toetanud. Suures saalis toimub eelnõu hääletus homme kell 14 algaval istungil, mil ühtlasi alustatakse 40 saadiku algatatud kooseluseaduse eelnõu teist lugemist.

Kooseluseaduse eelnõu arutelul kuulab parlament esmalt ära õiguskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Neeme Suure ettekande, millele järgnevad küsimused-vastused ning saadikute sõnavõtud. Seejärel tuleb täiskogul tõenäoliselt läbi hääletada vähemalt osa eelnõule esitatud muudatusettepanekutest.

Näiteks kavatseb eelnõule vastuseisu avaldanud IRLi fraktsioon hääletusele panna muudatused, millega võetakse eelnõust välja kohtumenetluse normid ja mis seega tähendavad, et enam pole seaduse vastuvõtmiseks tarvis koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 häält.

Kui muudatusettepanekute hääletused üllatusi ei too, teeb parlamendi õiguskomisjon täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. IRLi fraktsioon plaanib taotleda aga eelnõu teise lugemise katkestamist. Kui riigikogu otsustab teise lugemise siiski lõpetada, toimub eelnõu lõpphääletus sel neljapäeval.

Eelnõule esitati kümneid arvamusi

Õiguskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Neeme Suur nentis, et kooseluseaduse eelnõu on pälvinud erakordselt laialdast avalikku tähelepanu ning komisjon on saanud selle kohta kümneid ja kümneid kirjalikke pöördumisi nii mitmesugustelt ameti- ja kodanikeühendustelt, usuorganisatsioonidelt, liitudelt, ühingutelt kui eraisikutelt.

«Erinevate arvamusavalduste ja pöördumiste puhul on valdavalt tegemist siiski eelnõu suhtes üldist meelsust väljendavate seisukohtadega, mis sõltuvalt esitajast on rohkemal või vähemal määral argumenteeritud,» märkis ta teise lugemise seletuskirjas ja lisas, et oma seisukohti väljendanud organisatsioonide esindajad osalesid ka kahel õiguskomisjoni korraldatud avalikul arutelul.

Kokku arutas õiguskomisjon teise lugemise eel 23 muudatusettepanekut, millest enamiku tegi komisjon ise. Muu hulgas leidis toetust muudatus, mille järgi saab registreeritud elukaaslane kooselulepingu kestel lapsendada ainult teise elukaaslase bioloogilist last.

Samuti otsustas komisjon lisada eelnõusse viite registreeritud elukaaslaste perekonnale. Suure sõnul on kritiseeritud, et eelnõu algses tekstis olid küll kirja pandud registreeritud elukaaslaste omavahelised õigussuhted, kuid polnud viidatud nende juures elavatele võimalikele teistele perekonnaliikmetele ehk lastele. «Viisime eelnõusse sisse parandused, mis annavad kaitset ja laiendavad ülalpidamiskohustust ka registreeritud elukaaslaste perekonna teistele liikmetele,» ütles ta.

Lisaks otsustas komisjon eelnõust välja võtta kohtumenetluse normid, mis tähendab, et enam pole seaduse vastuvõtmiseks tarvis riigikogu koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 häält. Muudatuse kohaselt piisab sellest, kui eelnõu poolt hääletab rohkem saadikuid kui selle vastu.

Jõustumine lükkuks 2016. aastasse

Kui algatajad soovisid kooseluseaduse jõustada vastuvõtmise korral juba järgmise aasta alguses, siis õiguskomisjonis tehtud muudatuse kohaselt lükkub see 2016. aasta jaanuari. Seletuskirja järgi tuleb pärast seaduse vastuvõtmist muuta ka mitmeid teisi õigusakte, kujundada kohane registrikannete tegemise kord ning teha IT-arendusi.

Kooseluseaduse eelnõu algatajad on eraldi seaduse vajadusest rääkides viidanud, et suur hulk paare elab Eestis vabaabielus ja väljaspool abielu sünnib ka üle poole lastest. Sellised arengud on nende sõnul kaasa toonud vajaduse reguleerida kooselu õiguslikke tagajärgi ning kaitsta kooselusuhtes nõrgemat poolt. «Selle kõrval muutub üha teravamaks ka küsimus samasoolistele paaridele nende kooselu reguleerimiseks lihtsama ja paindlikuma võimaluse andmisest,» märkisid nad eelnõu algatades.

Eelnõu annab kõigile Eestis elavatele paaridele võimaluse oma kooselu registreerida. Selleks peavad elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus tuleb valida varasuhe ning saab kokku leppida ka näiteks pärimise küsimustes. Lepingu sõlmimisega kohustuvad elukaaslased teineteist vastastikku ülal pidama ja toetama.

Kooselu õigusliku reguleerimise võimalused on kõne all olnud juba 2009. aastast, mil justiitsministeerium asus koostama vastavat analüüsi. 2011. aasta mais juhtis ka õiguskantsler tähelepanu, et praegune õigusraamistik ei taga elukaaslaste õiguste kaitset ning olukord, kus on reguleerimata samasooliste inimeste kooselu, pole põhiseadusega kooskõlas.

Sama aasta augustis pakkus justiitsministeerium parlamendiparteidele kooselu reguleerimiseks välja neli valikuvarianti, mille kohta laekunud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostati kooseluseaduse kontseptsioon. Toonase arutelu katkestas sel ajal võimuliitu kuulunud IRLi vastuseis.