Europarlamendi kuulamisel vastas täna valdkonnakomisjonide ees küsimustele Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis, kes on esitatud Euroopa Komisjoni asepresidendiks euro ja sotsiaaldialoogi valdkonnas.
Europarlament grillis Dombrovskist
6. oktoober 2014, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dombrovskis sõnas täna Brüsselis, et tema prioriteetideks on stabiilne euro, koordineerida majandus- ja sotsiaalpoliitikat ja kaasata ühiskondlikke partnereid ELi otsustesse. Ka lisas Dombrovskis, et kogemus majanduskriisi aegse Läti peaministrina peaks olemaks kasulik ka Euroopa Liidule tervikuna.
Küsimusele, kuidas hindab Dombrovskis Läti ja Leedu eurole üleminekut, vastas ta, et väiksed avatud majandusega riigid peaks euroalaga võimalusel liituma. «Minu hinnang puudutab nii Lätit kui ka Leedut – väikesed ELi riigid, millel on avatud majandus, tuleb liita euroalaga, eriti kui nende enda valuutad on niigi euroga seotud. Me teame, mis juhtub siis, kui elu läheb raskeks – kriisiolekus tuleb näiteks maksta intressi, vahetustasu on suur ja me nägime, kuidas see kõik Lätit mõjutas,» rääkis Dombrovskis.
«Mis puudutab euroala tulevast laienemist – see peab jääma avatuks uutele liikmetele, kuid tõsi on ka, et Leedu ja Taani kõrval pole meil ühtegi teist riiki, mis oleks teises meetmete rühmas. Pärast Leedu liitumist kohe tõenäoliselt uusi riike ei lisandu. Aga kui riigid on ise valmis minema üleminekufaasi, siis peame meie oleme ka selleks sooviks valmis,» lisas Dombrovskis.
Küsimusele, kas Dombrovskis lubaks ka mõnel riigil euroalast lahkuda, kui riik ise seda soovib, vastas ta, et praegu sätted seda ei luba, kuid kui mõni riik seda sooviks, saab Euroopa Komisjon anda tehnilist abi.
«Kui arutati Lissaboni lepingu üle, siis oli samasugune debatt, mis puudutab ELi riikide õigust EList välja astuda. Nüüd on selline säte aluslepingusse pandud. Praegu pole liikmesriikidel õigust euro kasutamisest loobuda, ilma et ka liidust välja ei astuks. Kui peaks olema nõudmisi selliste sätete järele, siis komisjon pakuks ka vastavat tehnilist abi. Kuid see pole kindlasti mingi poliitiline ettepanek,» ütles ta.
Euroopa liberaalide ja demokraatide liidus (ALDE) olev Yana Toom küsis: «Komisjoni president Juncker ja volinikukandidaat Marianne Thyssen on öelnud, et sotsiaalhooldust on vaja tugevdada. Kuidas siin tuleks tegutseda?»
«Mis puudutab sotsiaalnäitajaid euroopa poolaasta raames, siis nõustun täiesti Junckeri ja Thysseniga. Nende indikaatorite rolli tuleks suurendada. Ma ootan tõesti, et me teeksime tihedat koostööd sotsiaalmõõtme tugevdamiseks ja majandus- ja eelarvepoliitika oleks tihedamalt seotud sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga,» sõnas Dombrovskis.
Miinimumpalkade kohta sõnas Dombrovskis, et Euroopa Komisjon julgustab kõiki liikmesriike neid määrasid sisse viima. «Mis puudutab miinimumpalkasid kõikides liikmesriikides, siis tegemist on härra Junckeri ettepanekuga, millega ma olen täiesti nõus – me peaks julgustama kõiki liikmesriike paika panema miinimumpalgamäärasid,» ütles Dombrovskis. «On erinevaid sotsiaalse dialoogi mudeleid, nt põhjapoolsetes riikides panevad sotsiaalpartnerid need määrad paika ja loomulikult ei taha meie midagi sotsiaalpartnerite vastaselt teha, aga komisjon julgustab miinimumpalka sisse viima kõikides liikmesriikides,» sõnas ta lisaks.
Euroala ja ELi vahelist tasakaalu kommenteeris Dombrovskis sõnadega, et tema hinnangul peab Euroopa edasi liikuma tervikuna, st 28 riiki üheskoos. « Ka peab Euroopa jääma avatuks uutele liikmetele. On poliitikaid ja küsimusi, mis puudutavad euroala, kuid euroala ei tohiks muutuda eksklusiivseks ega millekski selliseks, mis hakkaks puudutama Euroopa siseturgu. Nii ma arvan ja volinikuna jääksin ka selle juurde,» ütles Dombrovskis.
Viimane küsimus: kuidas tagada, et riigid, mis peaksid euroalaga liituma, nt Rootsi, liituksid ka tegelikult? «Me teame, milline on olukord Rootsis, et referendumi tulemused olid negatiivsed ja teame ka, mida leping selle kohta ütleb, aga komisjon ei saa sundida ühtegi riiki liituma euroalaga. Me peale olema valmis uute liikmete vastuvõtuks, kuid me ei saa kedagi sundida,» vastas Dombrovskis.
Domrovskis vastas europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmete küsimustele. Kuulamine kestis kolm tundi.