Andrus Ansip vastas europarlamendi küsimustele

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansipi küsitlejate nimekiri
Ansipi küsitlejate nimekiri Foto: twitter

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendikandidaat Andrus Ansip vastas täna kolme tunni jooksul Euroopa Parlamendi saadikute küsimustele. 19.30 alanud kuulamise jooksul esitati Ansipile 45 küsimust. Eestist valitud saadikutest esitasid küsimused Kaja Kallas ja Indrek Tarand.

Andrus Ansipi avakõne

Mul on suur au olla täna teie ees digitaalse ühtse turu voliniku kandidaadina. Selle prioriteetse valdkonna usaldamine minu kätte on kindlasti tunnustuseks minu kodumaale. Olen alati uskunud Euroopasse ja usun et selles ametis saan anda parim panuse.

Digitaalsed lahendused on igal pool mitte ainult digitaalses sektoris. Meil pole veel ühtset turgu mis on valmis digitaalseks ajajärguks. Ma ei arva et peaksime kõike reguleerima. Ma ei taha jätta käike, mis on praegu, sest sellisel viisil pole võimalik edasi liikuda. Ma teen koostööd konsultatsioonides teiega, oma tulevaste kolleegidega komisjonis.

Minu jaoks on inimesed kõige lähtepunktiks. Ma küsin endalt alati, mida Euroopa saab teha, et parandada elukvaliteeti ja luua jõukust. Enamike inimeste jaoks on oluline turvaline ja usaldus. Nad tahavad olla kindlad, et online-maailmas on nende turvalisus tagatud. Peame usaldama digitaalset maailma, kui tahame selle täit potentsiaali kasutada.

Aitan lõpule viia andmekaitsereformi. Kui jutt käib andmekaitsest siis sarnased reeglid peavad kehtima kõigile ühtemoodi. Mõned valdkonnad, millega kavatsen tegeleda, on küberjulgeolek ja küberkuritegevus. Ülemaailmselt on küberrünnakute hulk kasvanud sel aasta 48 protsenti. See tähendab, et iga päev toimub 120 000 rünnakut.

Internet kaotab ära piirid, vahemaa ja aja. Eurooplasi ei tohiks sellised asjad takistada, kui nad soovivad osaleda Euroopa digitaalruumis. Kui kõik takistused ühtsele turule oleks kaotatud, siis ELi majanduskasv oleks 1,7 protsendi võrra suurem.

Probleemid on ka autoriõiguse vallas. Kauplejad ja tarbijad peaksid saama lahendada vaidlusi kauba üle kiirel ja lihtsal viisil. Tahame luua online-vaidluste platvormi aastaks 2016.

Ma kavatsen teha koostööd teiega, et kaotada rändlustasud ja panna kirja võrgu neutraalsuspõhimõte.

Peame vaatama, mida saame teha Euroopa tasandil ja eriti spektri vallas. Ühendatud digitaalne turg loob töökohti. Aastaks 2020 võib tekkida olukord kus meil on 900 000 täitmata töökohta. Digitaalse majanduse tähtsus on midagi mida me ei saa üle hinnata. Euroopa digitaalse turu mõju väheneb ja vahe meie ja konkurentide vahel suureneb.

Euroopas on palju loovust. Meie innovatsioonivõime annab meile võimaluse olla esirinnas. See tähendab, et killustatud turg takistab meil olla edukas. Minu peamine prioriteet järgmise viie aasta jooksul on selle vastu võitlemine.

Digitaalne valitsus ja avalikud E-teenused. Pole põhjust miks E-teenused ei võiks kättesaadavad olla interneti teel. See muudab kodanikele lihtsamaks ja valitsuse läbipaistvamaks. Ma tahan hoolitseda selle eest, et komisjon võtaks kasutusele E-allkirjad minu valitsusaja lõpuks. Hoolitsen selle eest et avalikud teenused Euroopas oleks rohkem ühendatud. Terve rida poliitikaid on seotud digitaalse turuga.

Minu ülesanne on komisjoni panna võimalikult tõhusalt tegutsema ja muidugi olen parlamendi ees kohustatud aruandeid andma. Digitaalsed aspektid peavad olevad ettepanekute koostisosaks. Tahan teha teiega koostööd ja et meie vahel valitseks usaldus.

Teen koostööd kõigi fraktsioonidega. Ühiselt loodan, et suudame luua viie aasta jooksul Euroopale ühtse digitaalse turu.

Küsimused

Maria Rodriguez: ma tahaks keskenduda sellele mida toob digimajandus kaasa tööstussektorile. Leian et uut potentsiaali on võimalik saavutada. Kuidas Te plaanite nende mõjudega tegeleda, mis puudutavad ümberkorraldusi ja tööhoivet?

Ansip: ma usun progressi. Ka digimajandus loob uusi töökohti enam, kui neid kaob. Me ei saa rääkida digivaldkonnast, sest kõik majandusvaldkonnad on sellega kaetud. Osa meie toodete loovusest on suurem kui 10 aastat tagasi. Ma leian, et digitaliseerumine toetab tööstuse arengut ELis.

Dita Charnazova: laialdane toetus on sellele, et Eesti on liider digivaldkonnas. ELi tasandil puudub ühtne turg. Lähtudes oma riiklikust kogemusest ja koostööst teistega, siis millised meetmed on olnud edukad ja kuidas plaanite neid rakendada?

Ansip: nagu Te ise kirjeldasite, ELis on 28 erinevat IT-seadusandlust. Need loovad olulisi tõkkeid liikmesriikide vahel. Peame selle teemaga tegelema. Peame looma tõelise digitaalse ja ühtse turu. Ma ei taha palju Eesti näidetest rääkida. Arvan, et paljudes riikides on häid näiteid. Näiteks E-arve. See on tõeline edulugu Taanis, Hispaanias, Itaalias ja Soomes. ELi tasandil peame toetama parimate praktikate jagamist. Praegu teame, et ELis on ühtsed standardid paigas E-arvete puhul.

Christine Vergiat: teie mandaat on selge. Peate tegema EList liidri maailma digivaldkonnas. Digimajandus on oluline, kuid see seab ohtu inimeste turvalisuse ja nende andmete kaitse. Rääkisite üldistest asjadest, aga milliseid konkreetseid ettepanekuid teete, et inimeste andmeid kaitsta?

Ansip: mis puudutab ühtset digiturgu. Liberaalina usun turu toimimisse, kuid see ei lahenda kõiki probleeme. Turg ei suuda kaitsta kõige haavatavamaid kodanikke. Meie peame seda tegema. Liberaalina usun põhiõigustesse. Peame kaitsma privaatsust. Andmekaitse on tähtis, kui räägime ühtsest digiturust. Peame lõpuni viima läbirääkimised, mis puudutavad andmekaitsepaketti. Peame  lõpuni viima läbirääkimised USAga. Jaanuaris ütles USA president, et kõiki andmeid peab kaitsma võrdsel tasandil. Tegemist oli tugeva poliitilise seisukohaga. Oleme seda kümme aastat oodanud, kuid pole kuulnud. Nüüd on meil selged poliitilised suunised.

Julia Reda: protestid ACTA vastu viisid selle läbikukkumisele siin parlamendis. Internetikasutajad on palunud küsida järgmist. Kas olete valmis astuma dialoogi internetikogukonnaga?

Ansip: olen valmis osalema internetiaruteludes. Ma toetasin ACTAt sest selle põhimõte oli hea ja taheti paika panna ühtsed standardid. See protsess oli kohutav. See ei olnud kaasav ja see oli põhjus, miks tulemus oli selline nagu oli. Peame ACTA juhtumist õppima.

Mylene Tsoszcynssky: Kas arvate, et kui kaotada kõik ühtse digituru tõkked, siis ettevõtted hakkavad EList ära minema?

Ansip: Jah, loomulikult ühtne digiturg toetab väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Nagu teame, siis näiteks ühine Euroopa müügiõigus on lisavõimalus. See aitab väikestel ettevõtetel müüa oma kaupa ja teenuseid veebis või teise riiki. Neil pole võimalik saada hakkama seadusandlusega kõigis 28 liikmesriigis. Ma ei usu, et ühtne digiturg viib selleni, et töökohad liiguvad Euroopa idaossa.

Evelyne Gebhardt: Kuidas kavatsete teha koostööd volinikega. Ütlesite, et seate esikohale tarbija. Aga kuidas Te kavatsete seda teha.

Ansip: Olen töötanud üheksa aastat Eesti peaministrina. Eestis olid meil alati koalitsioonivalitsused. Koalitsioonis on alati vaja leida konsensus. Kohe pärast valimisi tuleb leida koalitsioonipartnerid. Olen liiga vana, et oma harjumusi muuta ja kavatsen seda teha ka volinikuna.

Cornelia Ernst: Kas kavatsete teha ettepanekuid, et oleks võimalik rohkem kasutada vabatarkvara.? Kas kavatsete edendada turvatarkvara kasutamist?

Ansip: Eestis oli meil selline tava, et kui teatud tarkvara, mis loodi meie riigis saab rahastust ELi vahenditest, siis peab see olema avatud ka teistele kasutajatele. Kui tahame tõeliselt meile kohandatud lahendusi, siis enamasti kasutame vabatarkvara. Euroopa Komisjon toetab praegu avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist.

Julia Reda: Europarlament tegi ettepanekuid, kuidas tagada võrguneutraalsust. Kas olete nõus europarlamendi definitsiooniga võrguneutraalsusest?

Ansip: Võrguneutraalsus on oluline teema. Usun, et kõik europarlamendi saadikud on uhked selle üle, et esimest korda ELi ajaloos on võrguneutraaluse põhimõte sätestatud ka seaduses. Kogu liiklus internetis vajab võrdset kohtlemist. Kellelgi pole vajadust kuritarvitada oma positsiooni turul. Mõned otsingumootorid ei järgi võrguneutraalsust.

Louis Ide: Mul on mure. Digitaliseerimine kätkeb endas suurt potentsiaali aga sellega kaasnevad ka ohud. Arstina tean, et kui laaditakse oma haiguslood internetti, siis sellega kaasnevad ka probleemid. Küsimus on, mida teised inimesed võivad nendega teha. Asi pole ainult kuulsuste alastipiltides, millega hiljuti skandaal puhkes. Kuidas takistada arstiandmete ebaseaduslikku lekitamist?

Ansip: Nagu olen korduvalt öelnud on usaldus kõige oluliseb digilahendustest kõneledes. Peame kaitsma andmeid. Andmekaitse pole midagi sellist, millega peavad tegelema reguleerivad ametkonnad. Andmekaitse puudutab usaldust, meie kodanikke, meie ettevõtteid, meie E-teenuseid. Inimesed kasutavad usaldusväärseid teenuseid. Schumacheri juhtumi puhul varastati paberil olnud andmed. Paljudel juhtudel on infot kergem varastada, kui see on paberil.

Kaja Kallas: sa rääkisid oma avasõnavõtus, et paberivaba valitsemine on võimalik. Kui kiiresti oleks võimalik Euroopa Komisjon üle viia paberivabale valitsemisele? Kas seda võiks teha ka Euroopa Parlamendis? Kui suur oleks kulude kokkuhoid?

Ansip: Et rõhutada keelelist mitmekesisust, siis vastan eestikeelsele küsimusele eesti keeles. Me ei pea alustama nullist. Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on paljuski paberivaba. On mõned võimalused, mis lubavad paberi kasutamist veelgi vähendada nii Euroopa Parlamendis. Elektroonilised arved, mis on toonud kokkuhoidu ja mugavust tarbijatele Taanis, Hispaanias, Itaalias ja Soomes. Peame hakkama E-arveid aktsepteerima ka komisjonis. Kord ITRE koosolekul küsisin, miks on nii et võime osta lennupileteid elektrooniliselt, aga siis peame need välja printima kui esitame Euroopa Parlamendi administratsioonile. Olen veendunud, et nii Euroopa Komisjon  kui parlament peavad olema E-asjajamises peavad olema eeskujuks teisele ELi institutsioonidele.

Indrek Tarand: Mul on üks probleem Teie kirjaliku vastusega, et olete alati olnud euroopameelne. Kas 10 aastat kommunistlikus parteis on ka demokraatlik? Millist usaldust tahate parlamendilt saada, kui Te blufite siin?

Ansip: Kõik inimesed Eestis teavad, et olin kommunistliku partei liige. Meie inimesed teavad ka, et olin Eesti suuruselt teise linna linnapea kuus aastat. Inimesed teavad, et mind on neli korda valitud parlamenti ja seda vaatamata sellele, et nad teadsid üksikasju minu mineviku kohta. Möödunud Euroopa Parlamendi valimistel hääletasid eestlased minu ja mu erakonna poolt. Mina ja mu erakond saime kõige rohkem hääli europarlamendi valimistel. Minu minevik on läbipaistev, mul pole midagi varjata.

Eva Paunova: Nagu me teame siis Eesti on tõeline edulugu E-valimiste valdkonnas. Kas leiate, et E-hääletamine tõesti soodustab valimisaktiivsust? Milliseid konkreetseid samme astuksite, et E-valimisi soodustada?

Ansip: E-valimised on siseriiklikud küsimused. Asepresidendi kandidaadina ei saa öelda, et kõikides riikides peaks kasutama E-valimisi. See on riikide pädevuses. Mina isiklikult toetan E-valimisi. Riigis, mida tunnen kõige paremini, leidis see aset 2005. aastal. Nagu olen korduvalt öelnud, siis see puudutab usaldust. Kui inimesed usaldavad, et raha liigub ringi interneti avarustes, siis usaldavad nad anda ka hääle internetis. Viimase europarlamendi valimiste käigus tuli Eestis kolmandik häältest E-valimiste kaudu.

Anna Maria Corazza Bildt: Parlament on hääletanud selle poolt, et vähendada kodanike rändlustasusid. Kas kasutate oma positsiooni asepresidendina, et vähendada rändlustasusid veel?

Ansip: Arvan, et kõik inimesed Euroopas ootavad, et rändlustasud kaoks. Kõigi jaoks oli hea uudis, kui rändlustasusid vähendati telefonikõnede puhul. Enne kui Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon selle ettepaneku tegid, siis suurem osa telekommunikatsiooni ettevõtteid olid selle vastu. Mis aga juhtus? Inimesed hakkasid rohkem telefone välismaal kasutama. Kui räägime rändlustasude kaotamisest andmeside puhul, siis ettevõtted väidavad, et see hävitab ärimudeli. Ma arvan, et inimesed hakkavad oma mobiilseid seadmeid välismaal rohkem kasutama.

Anne Sander: Võrguhiiglased ei maksa Euroopas makse, kasutavad keerukaid finantsskeeme. Komisjoni eelmine koosseis on selle küsimusega tegelenud. Kas leiate, et on normaalne, et nad tohutute kasumite pealt vähe makse maksavad.

Ansip: Maksustamine on tänapäeval tundlik teema. Mõned nendest suurtest ettevõtetest kasutavad agressiivset maksupoliitikat. Selline poliitika pole ebaseaduslik. Nad valivad erinevates liikmesriikides sobivad asjad välja ja tulemus on, et EL kaotab tulu. Me ei tohiks alahinnata avaliku arvamuse rolli. Peame avalikustama, kuidas mõned ettevõtted maksustamise küsimuses käituvad. Olen kindel, et maksumaksjad reageerivad selle suhtes. Maksudest kõrvale hiilimine on tõsine probleem. Peame selle probleemiga tegelema ja ma teen kõik, mis minu võimuses, et vältida maksudest kõrvale hiilimist.

Jürg Leichtfried: Kuidas on võimalik töötada välja õiguslik raamistik, kus on andmekaitse ja muu? Ütlesite, et andmekaitse ja ärihuvide vahel peab olema tasakaal. Minu arust peaks andmekaitse olema olulisem. Kas alati peab olema tasakaal? Kas on piir, kust on andmekaitse olulisem?

Ansip: Minu jaoks on andmekaitsel absoluutne väärtus. Kui andmed pole turvalised, siis pole ka digitaalset äri. Andmekaitse on hädavajalik. Andmekaitse peab jääma prioriteetseks teemaks. Pean vabandama ja vastust muutma. Ma ei usu, et on võimalik saavutada tasakaal andmekaitse ja ärihuvide vahel.

Silvia Costa: Kas kavatsete ühtse digituru raames pöörata tähelepanu kultuuri sisule ja sellele, kuidas see levib internetis? Tuleb läbi viia autoriõiguste reform. Mida Te selles vallas kavatsete ette võtta?

Ansip: Kultuuriline mitmekesisus ELis on midagi, mille üle peame olema uhked. Peame seda ka kaitsma. Kultuurisektor loob ELis 4% SKTst. Põhiväärtus on aga kultuur ise. Peame toetama loomesektorit, peame toetama oma filmide tootmist, sest peame kaitsma ELi kultuuripärandit.

Lõppsõna
Andrus Ansip: Aitäh kõikide küsimuste eest. Viimaste nädalate jooksul oleme kohtunud kõikide fraktsioonide esindajatega. Need kohtumised aitasid mul keskenduda küsimustele, millest rääkisin avakõnes. Digivaldkond on kõikjal. See areneb iga päev ja EL peab sellega tegelema. Kui mind kinnitatakse volinikuks, siis minu eesmärrkidega digivaldkonnas. See ei puuduta ainult majanduskasvu, vaid ka meie kodanike elu parandamist. See tähendab Euroopa digikeskkonna parandamist ja õiglaste tingimuste loomist kõigile. See tähendab paljude tõkete eemaldamist, mis põhjustavad killustumist. Usun, et Euroopa kodanikud ja ettevõtted tahavad ühtset digiturgu. Selleks, et vastata tarbijate ootustele ja nõudlusele, plaanin tegutseda nii läbipaistvalt kui võimalik. Teen seda lähtudes vastastikkusest usaldusest teiega. Pean dialoogi kõikide komisjonidega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles