Viikingilaevade väljakaevamisi juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets esitas tööhüpoteesi, et senine oletus Salmel röövretkel käimisest ei ole enam ainus seletus aastasadade tagusele tragöödiale.
Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud
7. oktoober 2014, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ülikooli ajaloo instituudis teadlaste ööl peetud loengul püstitas Peets uudse hüpoteesi, et leid võib kõneleda ka võimalikust saadikute retkest, kirjutab Saarte Hääl. «Miks me arvame, et muistsel ajal vaid vägivaldsetel eesmärkidel mööda ilma ringi rännati?» küsis Peets.
Tõepoolest, Salme leidudest seni enim kõneainet pakkunud sõjariistad on küll olulised tõendid võimalikust sõjaretkest, samas on ajalooürikutest teada, et saadikud reisisid tavaliselt relvastatud saatkonna ja kallite kingitustega. Kingitusteks sobisid sellal väga hinnatud jahilinnud ja väljaõpetatud jahikoerad. Ilusatest ja kallitest väärismetallide ja -kividega kaunistatud mõõkadest rääkimata.
Tallinna ülikooli teadlased on leiumaterjali analüüsimisel tulnud järeldusele, et kõige tõenäolisemalt olid Salme sõdalased-meresõitjad pärit Rootsist Mälari järve piirkonnast, mis toona oli veel Läänemere laht.
Luksuslikud mõõgapidemed olid aga Peetsi sõnul valmistatud Skandinaavia poolsaare ühes tolleaegses tähtsamas käsitöö- ja kaubanduskeskuses Helgös, mis asus Mälari järve saarel. Sellest kõnelevad esemetel olevad märgid ja mustrid.
«Need esemed võisid kunagiste omanike kätte sattuda mitmel erineval viisil. Ausa ostmise kõrval tulevad kõne alla ka kingitused ja miks mitte ka röövsaak,» mõtiskles Jüri Peets. «Võis ka olla, et need Mälari piirkonnast leitud esemed, mis Salme leidudega sarnanevad, oli sinna toonud mõni kaupmees, st need olid n-ö imporditud, või olid need mingitel muudel asjaoludel sinna maha jäänud.»
Salme laevaleid on Salme alevikus aastatel 2008. ja 2010. avastatud ning arheoloogiliselt uuritud kahe eelviikingi-aegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva jäänused koos luustike ja muinasesemetega. Kogu maailmas teeb leiu ainulaadseks neisse maetute suur hulk (kokku 41 langenud sõdalast) ja matuseinventari rikkalikkus. Salme matuselaevad on seni ainukesed omataolised Eestis.
Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Arheoloogiliste uurimistööde ajal leiti laevakontuurist luustike jäänused seitsmest inimesest, kahe mõõga katked, odaots, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.
Salme koolimaja kõrvalt leitud teise laeva 2010. ja 2011. aastate arheoloogiliste kaevamistega avastati laevakontuurist lisaks korrapärastes ridades ja neljas kihis lebavale 34 skeletile 40 mõõka, 15 kilbikupalt, 324 mängunuppu, 15 sarvkammi, ligi 100 nooleotsa, luisukive, käärid, nuge jms.