Riigikogus tuleb täna teisele lugemisele palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu, mis annab nii sama- kui erisoolistele paaridele õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Milliseid muudatusi eelnõu aga täpsemalt kaasa tooks?
Milliseid muudatusi tooks kaasa vaidlusalune kooseluseadus?
8. oktoober 2014, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes võivad kooselulepingu sõlmida?
Kooselulepingu saavad sõlmida kaks inimest, kellest vähemalt üks elab Eestis. Nad peavad olema täisealised ja teovõimelised. Lepingut ei sõlmita, kui neist vähemalt üks on samal ajal abielus või kui tal juba on kehtiv kooseluleping. Samuti ei saa lepingut sõlmida otsejoones üleneja ja alaneja sugulase (ehk näiteks vanema või lapse), samuti õe, venna, poolõe või poolvennaga.
Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
Kooseluleping sõlmitakse notari juures. Leppe sõlmimisel (nagu ka abiellumisel) tuleb valida varasuhe. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.
Mida kooselulepingu sõlmimine kaasa toob?
Lepingu sõlmimisega kohustuvad registreeritud elukaaslased teineteist vastastikku toetama ning perekonda oma töö ja varaga ülal pidama. Sealjuures on neil kooselu korraldamisel võrdsed õigused ja kohustused. Ka kooselu korraldamiseks tehtud tavapäraste ja mõistliku suurusega tehingute eest vastutavad elukaaslased solidaarselt. Ülalpidamiskohustus on registreeritud elukaaslastel kooselulepingu kehtivuse ajal, kui nad pole lepingu sõlmimisel teinud muid kokkuleppeid.
Kui algul sisaldus kooseluseaduse eelnõus ka säte, mille järgi on registreeritud elukaaslased teineteise seadusjärgsed pärijad, siis hiljem võttis õiguskomisjon selle eelnõust välja. Kava kohaselt tehakse vastav muudatus pärimisseadusesse tulevikus.
Kooselulepingu olemasolu peaks edaspidi lihtsustama muu hulgas ka näiteks sotsiaaltoetuste taotlemist, haiglakülastusi ja nõusoleku andmist meditsiinilisteks protseduurideks.
Kas elukaaslased võivad lapsendada?
Kooselulepingu kestel saab registreeritud elukaaslane lapsendada ainult teise elukaaslase bioloogilise või enne kooselulepingu sõlmimist lapsendatud lapse. Kui kohus hindab piirangu elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglaseks – näiteks kui mehel ja naisel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik lapsi saada –, võivad nad erandina lapsendada ka kolmanda isiku lapse.
Kuidas saab kooselulepingut lõpetada?
Kooseluleping lõpeb automaatselt, kui üks elukaaslane sureb või registreeritud elukaaslased abielluvad. Lepingu saab lõpetada ka kokkuleppel, kui registreeritud elukaaslased esitavad notarile vastavad avaldused, samuti on võimalik lepingut lõpetada kohtus.