Parlamendi õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur ütles täna kooseluseaduse eelnõu arutelul, et kooselu registreerimine oleks abiellumisest lihtsam ja kiirem.
Suur: kooselu registreerimine on abiellumisest lihtsam ja kiirem
8. oktoober 2014, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, mille poolest erineks kooselu registreerimine abiellumisest, vastas Suur, et esiteks on kooselulepingu sõlmimise tingimused teised. Kui abiellutakse kirikus, perekonnaseisubüroos või notari juures, siis kooselulepingut saab sõlmida ainult notar.
Samuti kehtib nii abiellumise kui lahutamise puhul tema sõnul viiteaeg ehk abielu ei sõlmita ega lahutata varem kui kuu aega pärast vastava avalduse esitamist. Kooselulepingu puhul sellist viiteaega tema sõnul ei ole.
«Lihtsalt ma vihjan sellele, et kooseluleping on pisut lihtsam, pisut kiirem võimalus oma kooselamine ametlikuks ja avalikuks teha. See annab põhilise baasturvalisuse kooselus olevale paarile, aga ei ole abielu,» ütles Suur riigikogus.
Saadikute küsimustele vastates tõi Suur ühtlasi esile, et kui lahutuse järel võib üks endistest abikaasadest nõuda nii oma lastele kui iseendale elatist, siis kooselulepingu lõppemise järel ülalpidamiskohustust automaatselt ei kaasne. Küll saavad elukaaslased kooselulepingut sõlmides ülalpidamises kokku leppida.
«See tähendab lihtsalt seda, et kooselulepingu sõlmijatel – juhul kui nad on erisoolised – on võimalus edasi minna kooselust abiellu. Ja kui nad on samasoolised, sellisel juhul nad lepingu sõlmimise ajal lepivad sellise asja kokku, et nad on valmis üksteist toetama ka juhul, kui kooseluleping saab lõpetatud,» rääkis ta.
Samas ei osanud Suur hinnata, kui paljud koos elavad paarid võiksid seaduse jõustumisel oma kooselu ametlikult registreerida. «Kuna see ei ole kohustus, vaid see on võimalus, siis me tõenäoliselt ei oska ette ennustada, kui mitmed neist tõttavad seda võimalust kasutama. Kuivõrd registreeritud kooselu või siis korraldatud kooselu, nähtavaks tehtud kooselu, on igal juhul parem kui registreerimata kooselu, siis ma loodan, et nii mõnedki seda teevad,» lausus ta.
Suur kinnitas ka, et samast soost inimeste abielu lubamine ei ole õiguskomisjonis tõsiselt jutuks olnud. «Praegusel hetkel on ikkagi mindud seda teed, et tegelikult on ju tegemist reguleeritud partnerlussuhtega läbi kooselulepingu, selle lisaga, et kooseluleping kantakse ka registrisse, sellega ta muutub kolmandatele isikutele nähtavaks. See on selline variant, mis on praegu Eesti jaoks välja töötatud,» lisas ta.
Kui riigikogu otsustab kooseluseaduse eelnõu teise lugemise lõpetada, toimub eelnõu lõpphääletus homme.