Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) jättis kooseluseaduse hääletusel nii poolt- kui vastunuppu vajutamata, sest ehkki ta pole eelnõu vastu, häiris teda selle eelnõu liiga tormakas menetlemine, mis lõhestas ühiskonda.
Mihkelson: eelnõu tormakas menetlemine lõhestas ühiskonda
9. oktoober 2014, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2011. aasta riigikogu valimiste eel vastasin Postimehe ankeetküsitluses, et toetan sooneutraalse tsiviilpartnerluse seadustamist. Viisil, mis austab meie põhiseadust ja ühiskonna tugevama sidususe saavutamist,» kirjutas Mihkelson oma Facebooki lehel.
«Ma olen veendunud, et Eesti edu ja rahvusvaheline läbilöögivõime tulevikus sõltub muuhulgas ka sellest, kui avatud ja salliv on meie ühiskond. Sallivust ei loo ega tugevda muidugi üksikud seadused, sallivuse aluseks on iseenda vabanemine erinevatest foobiatest. Sallivuse aluseks on argument, mitte vihakõne.
Eestis on aastakümneid sallivust hävitatud, mistõttu meie meelte avatus alles on kujunemisjärgus. See ei tähenda kõikelubatavust või ühiskonda kooshoidvate traditsioonide hävitamist. Vähemuste kaitse ja erinevuste austamine on tugeva ja sidusa ühiskonna tunnus. Ja seda on meil vaja eriti ajal, kui maailmas on olemas jõud, kes tahaksid näha Eesti murenemist,» kirjutas Mihkelson.
«Seepärast ma ei hääletanud kooseluseaduse vastu. Kuid ma ei hääletanud selle seaduse poolt, sest selle autorid pole suutnud piisavalt seletada oma eelnõu sisu ja eesmärke, et mitmedki eelnõu pooldajad on kõhklejaid või vastuhääletajaid hakanud sildistama ise sallivusjuttu rääkides, et selle eelnõu ehk liiga tormakas menetlemine on lõhestanud ühiskonda,» põhjendas Mihkelson. «Kogu sellest protsessist on paljudel õppida.»