Poola võimud on vastu Venemaa soovile rajada Krakowisse ulatuslik memoriaal Nõukogude sõjavangidele, kes surid aastatel 1919-1921 Poola ja bolševike vahel käinud sõjas.
Poola seisab vastu uue Nõukogude memoriaali avamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembri lõpus esitas Venemaa suursaatkond Varssavis Poola Vastupanu ja Martüüriumipaikade Nõukogule (ROPWiM) palve rajada selline monument Krakowi ajaloolisele Rakowicki surnuaiale, kus puhkavad ühishaudades 174 bolševike poole sõduri surnukehad.
ROPWiMi sekretäri professor Andrzej Kunerti sõnul on sellise monumendi püstitamine vastuvõetamatu. Kunert lisas, et ka Malopolska piirkonna kuberner on ideele vastu.
Kunerti hinnangul oleks paslikum hukkunute mälestuseks püstitada õigeusu rist, mille juures oleksid poola- ja venekeelsed selgitused.
Vene ajalehe Komsomolskaja Pravda kohaselt tahtsid venelased monumendi külge panna aga kirja, mis mälestaks bolševistlikke sõdureid, kes surid märtrisurma Poola surmalaagreis. ROPWiMi väitel selliseid kirju venelased paigaldada siiski ei soovinud.
Erimeelsusi on ka küsimuses, kui palju vene sõjavange Poola pinnal toona suri. Poola-Vene ajalookomisjoni sõnul oli neid 18 000, hiljuti president Vladimir Putini dekreediga rajatud Vene Sõjaajaloo Seltsi kohaselt aga 60 000.
Et enamik neist suri halbadesse elamistingimustesse ja epideemiatesse, on poolakad olnud kategooriliselt vastu venelaste võrdlustele sõjavangide surmade ja 1940. aasta Katõni veresauna vahel, kus Nõukogude julgeolekutöötajad tapsid kuklalasuga pähe 20 000 Poola ohvitseri.
Poola ajaloolase Leszek Moczulski sõnul tuleks Ukraina kriisi valguses pingestunud Poola-Vene suhete tõttu igasugused plaanid sellise monumendi püstitamiseks edasi lükata. «Kuni Poola-Vene suhted pole naasnud normaalsesse olukorda, ei peaks me selle küsimusega üldse tegelema,» ütles ta päevalehele Gazeta Wyborcza.