Eesti teeb Ameerika Ühendriikidelt ostetavate Javelini tankitõrjesüsteemide esimese 16 miljoni euro suuruse osamakse kiirkorras juba selle aasta eelarvest, et saada relvad kätte võimalikult kiiresti.
Eesti maksab Javelinide eest kiirkorras 16 miljonit juba tänavu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. oktoober 2014, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikogule aruteluks 2014. aasta riigieelarve muutmise eelnõu, milles muu hulgas saab kaitseministeerium Javelini ostuks 16 miljonit eurot.
«USA välisministeerium kiitis Javelinide müügi Eestile sel nädalal heaks. Läbirääkimised süsteemide ostuks on lõpusirgel,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste Postimehele.
Jugaste sõnul on eelarvemuudatus ajendatud julgeolekuolukorrast.
«Tegime hankeplaani ümber nii, et Eesti kaitsevägi saaks Javelinid kätte võimalikult kiiresti ning et meie maaväe ning eriti tankitõrjeüksuste lahinguvõime tõuseks. Selleks teeme esimese osamakse juba käesoleva aasta eelarvest. Raha tuleb sisemise kokkuhoiu arvelt,» lausus ta.
Javelini raketitõrjesüsteemi hanke kogumaht on 55 miljonit dollarit ehk 43,3 miljonit eurot.
Tankitõrjeraketisüsteem Javelin on alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastuses. Tegemist on niinimetatud lase-ja-unusta süsteemiga, mis tähendab, et rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma, mis suurendab kaitseväelaste ohutust lahinguväljal.
Süsteemi efektiivne laskekaugus on 65 meetrist 2,5 kilomeetrini. Seadme kaal koos kolmjalaga on 11 kilogrammi ning raketi kaal 15,5 kilogrammi. Lõhkepea läbistab kuni 750-millimeetrist soomust.