Eesti riigikaitse pikaajalised arenguplaanid on ka muutunud julgeolekuolukorras adekvaatsed, ütles kaitseminister Sven Mikser täna kõrgemate riigikaitsekursuste lõpetamisel.
Mikser: Eesti on riigikaitse arendamisel olnud piisavalt ettenägelik
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
10. oktoober 2014, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatamata kiiresti muutuvale julgeolekuoluorrale on Eesti oma ohuhinnangutes ja ka sõjaliste võimete arendamise plaanides alati olnud ettevaatav ja seetõttu ei pea me hakkama uisapäisa oma pikaajalisi plaane ümber vaatama,» vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja Mikseri sõnu kursuste lõpetamisel peetud kõnes.
«Täna on oluline jätkata reservstruktuuri valmisoleku arendamist ja minna edasi kavandatud suurte võimearendustega, nagu soomusmanööverüksus ja kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemid,» lisas minister.
Mikseri sõnul andis Venemaa agressioon Ukraina vastu võimaluse veenda kõiki NATO-liitlasi vajaduses tõsta alliansi valmisolekutaset. «Walesi tippkohtumiseks valmistudes suutsime seda võimalust hästi kasutada. Aga otsustest üksi ei piisa ja me ei tohi käsi rippu lasta enne kui oleme need ka täide viinud.»
Mikser kutsus riigikaitsekursuse lõpetanuid üles osalema avalikus julgeolekudebatis. «On väga õige ja vajalik, et ühiskonnas riigi julgeoleku ja riigikaitse üle arutatakse igal ajal, mitte ainult ärevatel aegadel,» ütles kaitseminister. «Kuid oluline on, et julgeolek ei muutuks teemaks, millel räägitakse silmapaistmiseks ning kus üritatakse teineteist üle trumbata. See ei oleks riigimehelik käitumine, mida meil praegu aga just kõige rohkem vaja on.»
Mikseri sõnul peaksid riigikaitse-teemalises debatis pinnale kerkivad uued ideed täiustama, mitte lammutama riigikaitse kaht alustala – ajateenistusel põhinevat iseseisevat kaitsevõimet ja NATO kollektiivkaitset. Kaitseminister kõneles kursusel osalenud ligi 50 inimesele, kelle seas on poliitikuid, riigiametnikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, ajakirjanikke, haridustöötajaid ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivseid inimesi ning andis neile üle kursuse lõputunnistused.
Alates 1999. aastast kaks korda aastas toimuvaid kõrgemaid riigikaitsekursuseid korraldab Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostöös kaitse-, sise- ja välisministeeriumiga. Tänaseks on kursused läbinud üle 1300 inimese.