Riigikohus mõistis täna õigeks üksi koju jäetud ning neljandalt korruselt alla kukkunud lapse surma põhjustamises süüdi mõistetud mehe, kuna, kuna kohtunike hinnangul ei põhjendanud alama astme kohtud mehe süüd piisavalt.
Riigikohus mõistis mehe lapse surma põhjustamises õigeks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. oktoober 2014, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus mõistis riigilt mehe kasuks õigusabikulude hüvitiseks välja 1092 eurot. Samuti on tal õigus taotleda alusetult vanglas viibitud 32 päeva eest rahandusministeeriumilt hüvitist.
Harju maakohus mõistis mullu 21. oktoobril Kaupo (40) süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja karistas teda pooleteise aasta pikkuse vangistusega. Sellest ühe kuu pidi ta kandma reaalselt ja ülejäänud aasta ja viis kuud tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt jättis mees 2012. aasta 24. aprillil kella 15.48 ajal oma koolieelikust poja üksinda koju, et minna sõpradega sauna ja pidutsema. Seda hoolimata lapse vastuseisust ja teades, et lapse ema peaks tulema koju alles kella 19 paiku. Isa jättis lapse korterisse luku taha ilma järelevalveta, kontrollimata kas lapsel on võtmed ja kas tal on töökorras telefon, et vajadusel laps pääseks korterist välja või saaks ühendust vanematega. Kella 19.55 ajal oli laps endiselt üksinda kodus ja pani ennast riidesse, et välja minna. Kuna isa oli ukse lukku pannud, läks laps neljandal korrusel asuva korteri rõdule ning hakkas alla ronima, kuid kukkus ja sai raskeid vigastusi, mille tagajärjel ta paar päeva hiljem haiglas suri.
Maakohus leidis, et Kaupo rikkus alaealise lapse eest hoolitsemise kohustust, kui ta ei kontrollinud kodust lahkudes, kas seitsmeaastane laps teab korterivõtmete asukohta. Samuti oleks mees pidanud maakohtu hinnangul kontrollima, kas lapsel on töökorras telefon, et ta saaks vajadusel helistada.
Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu 10. veebruaril maakohtu otsuse muutmata.
Kaitsja hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et laps ei teadnud korterivõtmete asukohta. Tunnistuste põhjal oli lapsele tehtud oma võtmed. Kaitsja hinnangul jättis maakohus alusetult rahuldamata kaitsja taotluse selgitada ekspertiisi abil välja lapse arengutase, samas ei sätesta seadus, kui vanalt võib lapse üksi koju jätta. Samuti märkis kaitsja, et selles eas lapsed käivad tihti iseseisvalt koolis ja on üksinda kodus.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole alama astme kohtud arusaadavalt selgitanud, millega rikkus Kaupo hoolsuskohustust. Maakohus leidis otsuses, et laps oli oma ea tõttu arusaamisvõimetu ja mees oleks käitunud vastutustundlikult, kui ta oleks võimaldanud oma lapsel kodust lahkuda. Samas on selline arutluskäik riigikohtu hinnangul vastuoluline, kuna arusaamisvõimetule isikule on ohtlik ka väliskeskkond. Riigikohus möönis, et mees oleks võinud kontrollida lapsel töökorras telefoni olemasolu, samas ei ole maakohus selgitanud, kuidas oleks telefoni olemasolu lapse surma ära hoidnud.
Riigikohus ei nõustu maakohtu väitega, et Eesti karistusõiguses loetakse kõik alla 10-aastased lapsed arusaamisvõimetuteks. Kriminaalkolleegium selgitas, et alla 10-aastased lapsed loetakse arusaamisvõimetuteks vaid seksuaalkuritegude mõttes, kuna alla 10-aastased ei saa veel aru seksuaalsuhete tähendusest. Muudes valdkondades ei saa aga kõiki alla 10-aastaseid lapsi lugeda automaatselt arusaamisvõimetuteks.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul viitas kaitsja põhjendatult asjaolule, et tänapäeva ühiskonnas käivad seitsmeaastased lapsed juba iseseisvalt koolis ja on sageli üksinda kodus. Seega on seitsmeaastase lapse üksi koju jäämine sotsiaalselt adekvaatne tegu. Kuna kohtud pole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel pidanuks kõnealusel juhtumil näitama lapse suhtes üles kõrgendatud hoolsust, pole võimalik mehele hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Järelikult pole põhjust meest süüdi mõista.