Kui Hiina peaminister Li Keqiang ja tema Vene ametivend Dmitri Medvedev täna Moskvas kõnelusi alustavad, kulmineeruvad need ootuste kohaselt enam kui poolesaja tehinguga – taaskordne demonstratsioon lootustest, et Venemaa pankadele ja firmadele tõttab lääne asemel laenurahaga appi Peking.
Vaatamata käepigistuste ja allkirjade lakkamatule voole on Hiina raha aga seni üsna tabamatuks osutunud, kirjutab Financial Times. Mitmete tippjuhtide ja pankurite kinnitusel veavad Hiina pangad ja investorid Venemaaga suheldes jalgu järel ega taha Moskva rahanälga kustutades läänt liiga ärritada.
«Kui eeldate, et tormame kohale ja teeme kõike mida Euroopa ja Ameerika pangad enam teha ei saa, siis peate pettuma,» ütles Bank of China ametnik Moskvas. «Me tahame [küll] oma Venemaa äri arendada, aga peame arvestama ka riskidega.»
Ühe lääne energiaettevõtte juht ütles: «Vene poolel valitseb suur ärevus: hiinlased on väga tõrksad neile praegu raha andma.»
Nii näib see olevat isegi maikuus Gazpromi ja hiinlaste CNPC vahel sõlmitud 400 miljardi dollarilise gaasidiiliga, mida nähti kui Vene presidendi Vladimir Putini triumfi. 25 miljardi dollari suurune ettemakse, mis Gazpromi kinnitusel oli osa diilist, on tänaseni üle kandmata ning gaasifirma asejuht Aleksandr Medvedev tunnistas hiljuti, et see makse «ripub [siiani] õhus».
Bank of China ametniku sõnutsi on Hiina suurpankadel strateegilisi huve ka mujal ning seetõttu ei saa nad lubada endale kuvandit kui Venemaa abilistest USA ja ELi sanktsioonidest möödahiilimisel.
Vene ettevõtete heaks töötava Hiina advokaadi sõnul on ta juulist alates sattunud kahele juhtumile, kus Hiina pangad taganesid laenuläbirääkimistest Vene klientidega, tuues põhjuseks valitsuse poliitika mitte pahandada Washingtoni.
Raskusi tunnistavad ka Vene ettevõtted. «Usun, et ajapikku me näeme Hiina pankade aktiivsuse kasvu, aga neil läheb aega, et Venemaaga rohkem tuttavaks saada,» ütles VTB panga tippjuht.