Riigikohtu üldkogu, mis vaatas teisipäeval läbi õiguskantsleri taotluse tunnistada suve hakul apteekide asutamisele seatud ajutine piirang põhiseadusvastaseks, arutab asja uuesti kuu aja pärast.
Riigikohus arutab apteegipiiranguid uuesti kuu aja pärast
14. oktoober 2014, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu pressiesindaja ütles Postimehele, et riigikohus arutab apteekide asutamispiirangu põhiseaduspärasust taas 18. novembril.
Riigikohtusse jõudis vaidlus juuli alguses pärast seda, kui parlament oli tagasi lükanud õiguskantsleri ettepaneku seadust muuta ja tema hinnangul põhiseadusvastane olukord likvideerida.
Palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestasid varasemate asutamispiirangute kadudes üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal, võttis parlament vastu mai lõpus ning need hakkasid kehtima 9. juunil. Samal päeval jõustus ka riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsus, mis tühistas apteekide asutamisele pea kaheksa aastat kehtinud eelmised piirangud.
Muudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku.
Sotsiaalkomisjoni sotsiaaldemokraadist juht Heljo Pikhof põhjendas ajutise regulatsiooni kehtestamist seisukohaga, et seniste piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine halvendaks apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles ta.
Riigikogus vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.
Ajutise piirangu vastu korduvalt sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder leiab aga, et ravimiseaduses kehtestatud uued piirangud rikuvad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust.