Eesti sissesõidukeeldude riiklikus registris on tänase seisuga 2080 välismaalast, kes ei tohi Eestisse siseneda.
Eesti on kehtestanud sissesõidukeelu 2080 inimesele
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
14. oktoober 2014, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2080 inimesest on Eesti omal initsiatiivil kehtestanud sissesõidukeelu 1316 isikule, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide Postimehele.
Eesti enda initsiatiivil kohaldatud sissesõidukeeldudest moodustavad suurema osa ebaseaduslikult riigis viibinud isikud, kellele on pärast Eestist lahkumist kohaldatud sissesõidukeeld.
Eesti on kõige enam kehtestanud sissesõidukeelde inimestele, kelle kodakondsus on teadmata. Teistest enam on sissesõidukeelu saanud ka Venemaa, Ukraina, Vietnami ja Valgevene kodanikud.
Riik ei pea sissesõidukeelu kehtestamisest inimest eraldi teavitama. Siseministeerium paneb sissesõidukeelu all olevate inimeste nimed üles oma veebilehele, kus ei ole üleval sissesõidukeelu all olevate inimeste nimekirja, küll aga on võimalik leida nimi otsingu abil, kui on teada välismaalase nimi, sünniaeg või isikukood ja kodakondsus.
Siseministeerium teatab kirjalikult sissesõidukeelust välismaalast kirjalikult vaid juhul, kui inimene seda ise taotleb.
Üldjuhul kannab Eesti sissesõidukeelu saanud inimese nime ka Schengeni infosüsteemi ja sellega on inimesel keelatud siseneda ka teistesse Schengeni viisaruumi kuuluvatesse riikidesse. Sissesõidukeeldu ei kanta Schengeni infosüsteemi juhul, kui keeld on kehtestatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodaniku suhtes.
Sissesõidukeelu saanud inimest ei kanta Schengeni infosüsteemi ka juhul, kui valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusega piiratakse sissesõidukeelu kehtivust vaid Eesti territooriumiga.
Sissesõidukeeldu võib kohaldada tähtajaliselt kuni kümneks aastaks või alaliselt.
Seaduse järgi võib sissesõidukeelu kehtestada juhul, kui on alust arvata, et ta võib ohustada riigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste inimeste tervist. Samuti rakendab Eesti sissesõidukeeldu juhul, kui on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või on seotud terrorikuriteo rahastamisega, toetamisega või rahapesuga.
Sissesõidukeelu võib määrata ka välismaalastele, kes töötavad või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, kelle puhul võib arvata, et ta õhutab rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, keda on karistatud raske inimsusevastase või sõjakuriteo eest, keda on karistatud tahtliku kuriteo eest ja karistatus ei ole kustunud, kui välismaalane on rikkunud Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte. Sissesõidukeelu võib saada ka Eesti ametivõimudele valeandmete või võltsdokumentide esitamise eest või juhul, kui inimesel on täitmata kohustusi Eesti riigi, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse ees.