Muutunud Euroopa tõttu on tarvis Eesti julgeolekupoliitika alused üle vaadata ja valitsus võiks sellega esimesel võimalusel tegelema hakata, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson: julgeolekupoliitika alused tuleb üle vaadata
16. oktoober 2014, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väliskomisjoni meelest on eriti viimasel aastal toimunud nii vahetult meie kui laiemalt kogu Euroopa julgeolekukeskkonnas muudatused, mis tingivad ka Eesti julgeolekupoliitika aluste ülevaatamise ning täiendamise. Vabariigi Valitsus võiks selle ette võtta esimesel võimalusel,» ütles Mihkelson parlamendis toimuval olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Muutunud julgeolekuolukord Euroopas» arutelul.
Samas tunnustas Mihkelson Eesti olukorda: «Eestil on ette näidata pikaaegne ja sihipärane tulemuslik tegevus, mille tõttu võime täna kindlalt väita – Eesti julgeolek pole kunagi olnud nii hästi tagatud kui täna. Selle keskteljeks on meie liikmelisus NATOs, pidevalt täienevad kahepoolsed suhted meie liitlastega, sealhulgas ka Eesti väga heade naabrite Soome ja Rootsiga.»
Mihkelsoni hinnangul võiks Eesti koos sarnaselt mõtlevate partneritega täita aktiivsemalt tekkinud tühimikku ning suunata Euroopa Liitu rohkem keskenduma strateegilisele mõtlemisele.
«Ma väidan, et viimase puudulikkus on otsati ka kaasa aidanud julgeolekukeskkonna halvenemisele,» lausus Mihkelson.
«Võiks ju retooriliselt küsida - kuidas on võimalik, et seni ainus Euroopa Liidu julgeolekustrateegia pärineb aastast 2003? Seda siis ajast, mil ühenduse liikmeid oli kõigest 15. Katsed strateegiat uuendada on siiani jooksnud liiva. Samas peame Euroopa Liidus välja arendama sellise strateegilise kultuuri, mis võimaldab varast, kiiret ja kui vaja, ka jõulist sekkumist,» lausus Mihkelson.
Tema sõnul on Euroopa julgeolekule esitamas väljakutseid korraga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kasvav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördumatuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks, samuti küberterrorism, vaesusmigratsioon, aga ka kiirelt leviv Ebola viirus.