USA president Barack Obama lubas eile Ühendriikidelt senisest agressiivsemat vastust Ebola-epideemia ohule.
Obama lubas USA jõulisemat reaktsiooni Ebola-epideemia ohule
16. oktoober 2014, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama toonitas Valges Majas tähtsamate ametiisikutega peetud kriisikohtumise järel seda, kui oluline on aidata Aafrika riikidel saada viiruse levik kontrolli alla. Ühendriikide president nimetas abi Lääne-Aafrikale investeeringut USA enda avalikku tervishoidu.
«Kui me ei reageeri rahvusvahelisel tasandil efektiivselt ...võivad meid tabada probleemid,» ütles Obama hiljem USA televisioonis edastatud kommentaaris.
Obama kohtus teiste seas asepresident Joe Bideni, kaitseminister Chuck Hageli, tervishoiu- ja inimressursside ministri Sylvia Burwelli ja sisejulgeolekuminister Jeh Johnsoniga pärast teateid teise ameeriklase nakatumisest Ebolasse Ühendriikide pinnal. Tegemist oli nädala eest surnud Libeeria meest Dallases hooldanud USA tervishoiutöötajaga.
Presidendi sõnul arutasid kriisikohtumisel osalejad «kuidas jõulisemalt jälgida ja teostada järelevalvet selle üle, mis täpselt Dallases toimub», et õppetunnid saaksid edastatud «haiglatesse ja kliinikutesse üle kogu riigi».
Obama sõnul on Ebola-epideemia puhul sarnaselt gripiga tegemist olukorraga, mille puhul on viiruse kiire levimise riskid kohesed.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas eile, et 12. oktoobri seisuga on Ebola-epideemia nõudnud 4493 inimelu, ning liigitas Ebolast haaratud riigid kahte kategooriasse.
Esimeses on epideemiast enim mõjutatud riigid, nagu Guinea, Libeeria ja Sierra Leone. Teises kategoorias on riigid, kus on esinenud mõned isoleeritud juhtumid. Need on Nigeeria, Senegal, Hispaania ja USA.
Ebolapuhangu esimene kolle avastati märtsis Guineas. Viirus levis seejärel Libeeriasse, Sierra Leonesse ja Nigeeriasse.
Viiruse vastu ei ole seni suudetud ravi ega vaktsiini välja töötada. Viirustüvest sõltuvalt sureb 25-90 protsenti haigestunutest. Haigus levib otsekontakti teel vere, väljaheidete ja higi kaudu, aga ka sugulisel teel.