Eesti Teaduste Akadeemia valis sel nädalal uue presidendi, mistõttu otsustas Postimees oma lugejaskonnale lähemalt tutvustada, millega akadeemia igapäevaselt tegeleb.
79 liiget ja 1,3 miljonit eurot: mida teeb Teaduste Akadeemia?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
18. oktoober 2014, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal loodud teadlaste ühendus, mille liikmete ülesandeks on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele elukvaliteedi parendamiseks ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. Oktoobri seisuga on akadeemikuid 79 ja välisliikmeid 18.
Akadeemikud saavad töötasu ning akadeemiat rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas erireana, kus on fikseeritud kulud. Näiteks mullu oli kulusid 1 270 284 euro ulatuses, millest põhitegevusele kulus 856 081, akadeemikute tasudele 293 090, uurija-professorite tasudele 100 662 ja teaduspreemiate väljaandmise korraldamiseks 20 451 eurot.
Teaduste Akadeemiale kuulub varana Tallinnas Kohtu 6 asuv kinnistu.
Millega tegeletakse igapäevaselt? Peamiselt tegutsetakse ekspertide ja nõuandjatena üleriigilise tähtsusega kogudes. Näiteks kuuluvad akadeemikud presidendi mõttekotta ja kultuurirahastu nõukogusse, valitsuse teadus- ja arendusnõukogusse, säästva arengu komisjoni, riigi teaduspreemiate komisjoni, SA Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogusse, SA Eesti Koostöö Kogu nõukogusse, kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogusse, Eesti Panga nõukogusse. Samuti on mõni akadeemik ka peaministri teadusalane nõustaja. Veel ollakse haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liikmeteks, teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi nõukogus ja rahvusvahelistumise programmi juhtkomitees.
Ka ollakse erinevate riiklike juhtkomiteede liikmed («Eesti keeletehnoloogia», «Eesti keel ja kultuurimälu», «Eestikeelse terminoloogia programm», «Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine»).
Veel tegutsetakse teaduskollektsioonide ekspertnõukogus, keelenõukogus, kosmosepoliitika töögrupis, kosmoseasjade nõukogus, infoühiskonna nõukogus, geenitehnoloogia komisjonis ning kaitseministeeriumi teadusnõukogus, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis jne.
Akadeemia selgitab, et igapäevaselt tegelevad akadeemikud aga oma valdkonnas teadustööga ja teaduspublikatsioonidega.
Samuti on Eestis praegu 12 teaduse tippkeskust, millest kümne juhid on akadeemikud.
- Raimund-Johannes Ubar – integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus
- Ülo Niinemets – keskkonnamuutustega kohanemise tippkeskus
- Martin Zobel – bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus
- Eero Vasar – siirdeuuringud neuroimmunuloogiliste haiguste paremaks diagnostikaks ja raviks
- Tarmo Uustalu – arvutiteaduse tippkeskus
- Valter Lang – kultuuriteooria tippkeskus
- Vladimir Hižnjakov – mesosüsteemide teooria ja rakendused
- Enn Lust – kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks
- Martti Raidal – tumeaine (astro)osakeste füüsikas ja kosmoloogias
- Jüri Engelbrecht – mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus