Külma sõja ajal eksisid Nõukogude allveelaevad pidevalt Rootsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi miiniotsija võõrväe allveealust otsimas.
Rootsi miiniotsija võõrväe allveealust otsimas. Foto: SCANPIX

Venelaste allveelaevade kutsumata visiidid on Rootsile juba üle poolesaja aasta tuttav teema. Esimesest korda tuvastati Nõukogude allveelaev Gotlandi saarel läheduses ringi luusimas 1962. aastal. Seejärel kohtus Rootsi oma allveelaev Springaren koduvetes võõraste samasuguse alusega 1969. aasta sügisel.

Paar korda kondasid Nõukogude allveelaevad Rootsi territoriaalvetes ka 1970ndail. Tõeliseks allveelaevajahi perioodiks kujunesid aga 1980ndad, kus nähti rohkem kui kümnel korral võõraste aluste jälgi, aeti neid taga ja 1981. aastal kihutas üks Nõukogude alus ka otse rootslaste Karlskrona mereväebaasi naabruses karile.

Külma sõja perioodi viimane suur allveelaevajaht käis Rootsis 1988. aasta suvel. Siis kuuldi kahtlasi helisid, mis meenutasid allveelaeva ja selle ventilatsiooni, Hävringebukteni lähedal.

Järgmise korrani, kui Rootsi merevägi taas kahtlasest vee-alusest objektist teatas, kulus üle 20 aasta. 2011. aasta 13. aprillis teatati Baggensfjärdenis võimalikust võõrast allveelaevast. Rootsi mereväe taktikaline luureteenistus uuris asja ja tuvastas kahtlases objektis jäätunud parve.
-------------------------------------------------

Whiskey on the rocks

«Whiskey on the rocks» (e. k otsetõlkes «viski kividel», terminina «viski jääl» – toim) on rahvapärane nimi 1981. aasta 27. oktoobri intsidendile, kus nn Whiskey-klassi Nõukogude allveelaev Rootsi ranniku läheduses karile sõitis.

NSVLi Balti mere laevastiku S-363 allveelaev jäi hätta kahe kilomeetri kaugusel rootslaste Karlskrona mereväebaasist. Nõukogude alus tõusis Rootsi vetes pinnale ajal, kui kuningriigi merevägi parajasti ise selles kandis uut varustust katsetas.

Rootsi saatis sissetungijate alusele kaptenilt selgitusi nõudma relvitu mereväeohvitseri. Kapteni esimeste selgituste kohaselt sattusid nad Rootsi vetesse mitme üheaegse navigatsioonivea tõttu. Väite tegi kahtlaseks asjaolu, et väidetavalt sassis navigatsioonisüsteemidega alus suutis Karlskronasse jõudmiseks mööduda Rootsi rannikuvete rohketest karidest ja saartest.

Järgmisena tegi NSVL merevägi avalduse, mille kohaselt ajas nende aluse sinna tõsine hädaolukord. Seda õõnestas fakt, et laev polnud välja saatnud hädasignaali ja üritas rootslaste eest pageda.

NSVL saatis allveelaeva järele kaks hävitajat, kaks korvetti ja ühe fregati, keda Rootsi järgnevatel päevadel torpeedode ähvardusel oma territoriaalvetest eemal hoidis.

NSVLi esindajate juuresolekul kuulasid rootslased üle allveelaeva kapteni, uurisid laeva logiraamatut ja seadmeid. Salaja mõõtsid nad ka radiatsioonitaset laeva kerel ja leidsid jälgi millestki, mis oli üsna tõenäoliselt tuumarelvades kasutatav uraan.

Kuigi ametlikult seda keegi toona ei kinnitanud, tunnistas üks laeval teeninud ohvitser hiljem, et alusel olid tuumapead ja meeskonnal oli käsk hävitada nii alus kui tuumapead, juhul kui Rootsi võimud peaksid üritama laeva enda kontrolli alla võtta. Sama ohvitseri jutu järgi oli laeval tõesti navigatsiooniprobleem.

Pärast mitut ülekuulamist otsustas toonane Rootsi valitsus nii laeva kui selle meeskonna vabaks lasta. Rootsi puksiirid tirisid allveelaeva karilt minema ja eskortisid rahvusvahelistes vetes oodanud Nõukogude alusteni 5. novembril.

Nõukogude mereväes hakati sama klassi allveelaevu pärast seda pilamisi kutsuma Rootsi Komsomoletsiteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles