11 aastat mupot. Mis temast kasu on?

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munitsipaalpolitsei loodi pealinnas paljuski linnapea Edgar Savisaare südameasjana. Kui vaja, aitavad rohelises vormis ametnikud nüüd meeri ka üle tänava.
Munitsipaalpolitsei loodi pealinnas paljuski linnapea Edgar Savisaare südameasjana. Kui vaja, aitavad rohelises vormis ametnikud nüüd meeri ka üle tänava. Foto: Raigo Pajula

Postimees küsis, mis on Tallinnas tänu nüüd juba 11-aastasele mupole parem kui teistes Eesti linnades, päris selget vastust ei saanudki.

Kuna ma töötan Tartus ja siin ei ole munitsipaalpolitseid, tekkis küsimus, mis on meil halvemini kui Tallinnas, kus mupo tegutseb juba 11. aastat. Kui Tartus oleks mupo, siis võibolla kannaksid need inimesed glamuurseid punavalgeid vorme linna lipuvärvide järgi. Kas poleks tore? Kui lähtuda aga Tallinna mupo mundrite loogikast, siis oleks Tartu mupokate rõivad pigem sinikollased –valitseb siin ju reformierakond.

Tartu linnasekretärile Jüri Mölderile allub küll menetlusteenistus, kus töötab 12 inimest. Nemad teevad Tartus sarnaseid asju mida Tallinnas 107 töötajaga mupo. «Tallinna ja Tartu erinevus seisneb suuresti selles, et Tallinnas on mupo moodustatud korrakaitseüksusena,» selgitas Mölder. «Meil siin on ametnikud, kellele on antud teatud küsimustes väärteomenetluse läbiviimise õigus.»

Kui Tartus oleks mupo, kas siin oleks asjad paremas korras? «Ei usu,» vastas Mölder. «Kindlasti on asju, mida nad (mupo) teevad väga hästi. Aga kui Tartu linnas Rüütli tänaval kõnniks vormis ametnik, kes ei saa sarnaselt politseile isikut kinni pidada ega tuvastada, siis kas sellise kontrolli tegemisest oleks kasu? Või oleks nad rohkem esindusisikud turistidele, kes vaatavad toredaid punaseid rüüsid?»

Ka Pärnus oli keskerakondliku Mart Viisitamme aegadel mupo, aga kui kadus Viisitamm, kadus ka mupo. Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnul oli Pärnu mupos selle hiilgeaegadel juba paarkümmend töötajat, nüüd saab linna korrakaitseteenistus hakkama kuue inimesega. «Esiteks leidsime, et kohalik omavalitsus ei pea dubleerima riigi politseid,» lausus ta. «Kohalik politsei oli muidugi mupoga väga rahul, sest mupo tegi osa tööst nende eest ära. Teiseks paisus mupo koosseis.» Ambitsioonika nimega organisatsioonidega kipubki kaasnema kulude kasv. «Vormid tähendavad ka mingit hierarhiat,» rääkis Kosenkranius. «Tekivad direktorid ja muu säärane. Pagunitel olid kupud ja puha.»

Anarhiast lahti

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saarti sõnul on 11. aasta eest kuue inimesega alustanud mupo suutnud linnas ühtteist vaos hoida. «Näiteks parkimise osas valitses varem täielik anarhia ja keegi ei suutnud autojuhte korrale kutsuda,» lausus Saart. «Täna võib küll öelda, et Tallinnas enam seda probleemi pole.» Mupo astus tugevalt kandadele ka bussijänestele, nüüdse tasuta sõidu puhul pole see enam nii tõsine mure.

Ka heakorra vallas on mupo suutnud Saarti hinnangul mõndagi korda saata. «Vahepealsetele isetekkelistele prügimägedele on hammas peale hakanud,» väitis ta.

Loe edasi Postimees Plussist või Postimehe paberväljaandest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles